Jüri Ott: meie valla võti oleks maaelu mitmekesistamine
Gösekenile avati kirikuesisel mälestuskivi, mille õnnistas Läänemaa praost Tiit Salumäe, Gösekeni meenutati kultuurikonverentsil, millega paralleelselt avati temast näitus, samuti korraldas näituse Eesti Piibliselts, teemaks emakeelse Piibli ajalugu. Näitust tutvustas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Konverentsil ettekannetega esinenud olid kõrgtasemel Gösekeni uurijad- doktorid Aivar Põldvee, Kai Tafenau, Liivi Aarma ja Tartu Ülikooli doktorant Kristel Ress. Konverentsi lõppedes söödi ühist Gösekeni sünnipäevatorti ja nenditi, et Kullamaal on tegutsenud tõesti huvitav ja Eesti kultuuriellu palju andnud mees. Selle pika ajaloolise lõigu taustal on Kullamaa valla taastamise 20-aastane ajalugu ju pisku, aga see on väga tähtis, sest oleme selle ajaperioodi elanud vaba rahvana. Oleme elanud selle lühikese ajaperioodi vältel läbi suuri muutusi. Tulenevalt sellest, et meie kasutusse on jõudnud maailma kõige täiuslikum tehnika ja tehnoloogia, on tööviljakus tõusnud kordades. Täna teeb sada inimest praktiliselt ära sama töö, mis 20 aastat tagasi tuhat inimest. Nii metsatehnika, kui põllumajandustehnika on tundmatuseni muutunud, karjalautades on kasutusel lüpsirobotid ja söödabaas on tunduvalt tuumakam- siit ka oluline hüpe karja väljalüpsinumbrites. Noor põlvkond ei mõista meid, kui räägime, et veel lähiminevikus ei olnud arvuteid, plasmatelereid ega nutitelefone, et kiri võis Eesti piires liikuda mõnikord mitu nädalat. Tänasel e-posti ja Skaypi ajastul tundub see tõesti arusaamatu. Samas on tehnika ja tehnoloogia areng toonud kaasa täieliku muutuse maaelus. Kui veel mõnda aega tagasi oli maapiirkondades palju maaelanikke, kes põhiliselt töötasid põllumajanduses ja metsanduses, siis tänased muutused on viinud inimeste maalt lahkumiseni, eelkõige kaugematest valdadest. Ka meie valla rahvastik on vähenenud, kuid mitte kriitilisel määral. Vähenemise tendents väljendub meie ühise murena, kuid teiselt poolt saab seda vaadelda ka uute võimalustena, mis targa tegutsemise korral viiks maaelu uuele tasemele. Arvan, et meie valla võti selleks oleks maaelu mitmekesistamine, see aitaks kohapealset elu edendada. Tuleks jätkata juba alustatud soodsa ettevõtluskliima loomist meie vallas, mis peaks tekitama juurde ja võimalusi uutele mikro-ja väikeettevõtjatele, peamiselt tööstuse ja regionaalsete teenuste vallas. Meil on olemas tugevad põllumajandusettevõtted (talud), karjakasvatustalud, puiduettevõtted ja oma kohta leidvad maaturismiettevõtted. Kui vaatame Eesti valdade koondindeksi edetabelit, siis oli Kullamaa vald 2011. aastal 50. kohal 226 vallast. See indeks sisaldab rida teisi indekseid (maakasutuse osaindeks, ettevõtluse osaindeks, heaolu osaindeks, rahvastiku osaindeks, paiknemise osaindeks). Läänemaalt on meist koondindeksi poolest edestamas ainult Noarootsi vald, tabeli tipus on Harku, Rae, Viimsi ja Kiili vallad, mis asuvad Tallinna vahetus ümbruses, nimekirja lõpetavad Tootsi, Peipsiääre ja Piirissaare vald. Indeksid küll näitavad midagi, kuid ei aita meid kuidagi edasi, kui me ise ei teadvusta oma probleeme ja suundumusi. Kui vaadata globaalset pilti, siis täna on aktuaalne president T.H. Ilvese väljatoodu, et riik ja omavalitsused peaks taastama teineteist austava koostöö. See tähendaks ka ilmselt seda, et need vahendid, mis omavalitsustelt kriisi alguses ära võeti, saavad ajapikkku taastatud. Kui see toimuks, saaksime oluliselt paremini lahendada meie valla siseteede probleeme.
Hetkel on Eestimaal selline olukord, et riigi põhimaanteed on 85% ulatuses heas korras, riigi tugija kõrvalmaanteed on 85 % ulatuses halvas seisus, rääkimata kohalikest (valla)teedest. Meie maarahvana aga sõidamegi põhiliselt nendel viimatimainitud teedel. Siit ka vastus küsimusele, miks ei tõtta investorid maapiirkondadesse investeerima. Pole ju näiteid vaja kaugelt otsida, ka meie valla siseteedevõrk vajab hoopis suuremat tähelepanu. Olen selle probleemiga tegelenud koos volikogu esimehe Einar Pärnpuuga järjepanu ja loodan, et saame jää pisutki liikuma. Kui ma algupoole rääkisin tehnika ja tehnoloogia suurtest muutustest, siis tegelikult poleks sellest suurt abi, kui inimesed ei oleks sellega kaasas käinud. Meie sisemine areng on olnud samuti väga muljetavaldav. Kui täna oleme uhked oma e-riigi üle, siis paralleelselt sellega on kaasas käinud ka meie vallavalitsus ja volikogu, kes on juba pikka aega samas süsteemis riigiga. Meie inimesed on suutnud seda arengut kenasti kaasa teha ja laiemas plaanis on meil kaasaegne, avatud ühiskond, kus tegevust jätkub seltsitegevusest kuni kohaliku poliitikategemiseni välja. Valla sünnipäeval on seekord kavas tänada paljusid tublisid kaaskodanikke, kes on valla arengule igakülgselt kaasa aidanud, inimesi, kes on panustanud oma aega, energiat ja tarkust, et me jätkuvalt teaksime, et edu võti on koostegutsemine ja ettepoole vaatamine. Oleme uhked, et on meie keskel peresid, kelle kaunid kodud on kõigile vallas eeskujuks. Neid tänab vallavalitsus ja president annab neile jätkuvalt üle tänu ja tunnustuse. Nagu ikka võidupühal, meenutame, mälestame ja austame neid Kullamaa kihelkonna mehi ja naisi, kes ennastsalgavalt võitlesid meie riigi loomise eest. Tänavusel maakaitsepäeval (võidupühal) saadab maavanem Innar Mäesalu võidutuled kõigisse Läänemaa valdadesse meie võidusamba juurest, toimub Kaitseliidu paraad ja Kaitseliidu Risti Maleva lipu õnnistamine Kullamaa kirikus. See päev saab olema meile eriline, see on rõõmupäev tehtust ja lootustepäev tulevikku. Tulgem siis peole rõõmsa meelega ja heas usus, et kohtame vanu sõpru ja tuttavaid, et näeme meie noori, kes on meie tulevik, kellel on lõpueksamid ja koolipeod seljataga, ees juba uued suured võimalused. Riietugem sellel peol rahvapärastesse rõivastesse, tundkem meie esivanemate tikandmustrite väge, mis liidab meid üheks, et tulevikuski olla väärilised kandma meie keelt, kultuuri ja ajalugu.
