Kaarma noored käisid Pärnumaa äärel plaani pidamas

Eesti noorsootöö keskuse algatatud projekti "Noored ja ääred" eesmärk on kokku viia n-ö ääremaadel elavad noored, et ühiselt plaani pidada, mida põnevat võiks Eestis ette võtta Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks ja milliseid uusi noortealgatusi selle raames ellu kutsuda.

Kaarma valla noored on seni selles projektis osalenud juba kolmel korral: suvel võtsime vastu noortegrupid Lihulast ja Vastseliinast ning sügise hakul Viljandi noorteklubi. Nüüd asutasime ise teele - sihtkohaks Tahkuranna noortekeskus Pärnumaal.

Tahkuranna valla Uulus asuva noortekeskuse lahke seltskond võttis meid vastu 1. novembri õhtupoolikul. Kui meie seltskonnast moodustasid enamiku noormehed, siis "vastasvõistkonnas" oli kaalukauss neidude kasuks. Tuliseks sporditegemiseks siiski ei läinud, küll aga võtsime pärast tutvumise kergemaks teinud mänge ette kunstilise kollaaži, teemaks "Kuidas tähistada Eesti 100. sünnipäeva?". Iga grupp sai võimaluse oma fantaasialennu ka sõnadesse panna ja pildi siis näitusele üles seada. Väljapanek sai üsna kirev.

Selleks, et noored üksteise kodukandist parema ülevaate saaksid, tuli teha meeskonnatööd ja leida näiteks need erilised vaatamisväärsused, mida võiks külastama kutsuda ka vabariigi presidendi. Igal paigal on oma lugu ja erilised inimesed, kellega seotud ajaloost võiksime me rohkem teada. Nii tuli noortel pead tööle panna ja oma kodukoha tutvustamiseks mahlakamad palad välja noppida. Esmapilgul lihtne ülesanne osutus aga keeruliseks, eriti kui nimesid pidi meelde tuletama aja peale.

Teine päev algas noorte jaoks piljardi ja õhuhokiga ning jätkus siis värskes õhus. Võistkondadel tuli Uulu asulast üles leida sealsed olulised paigad ja etteantud teemal pilti teha. Fotojahi tegi lihtsamaks see, et igas tiimis oli nii kohalikke kui ka külalisi, nii kulges omavaheliste kontaktidegi loomine ladusamalt. Ligi kaks tundi kestnud fotode jahtimise tulemusena leidsid noored üles nii Akaatsiate allee kui ka kohaliku haridustempli. Vaatamisväärsusi jagus, sest läbi tuli jalutada peaaegu terve asula, kokku umbes kolm kilomeetrit.

Pärast väsitavat, aga lõbusat fotojahti oli aeg lõunasöögi käes, misjärel keerasime bussinina Pärnu poole. Meid ootas ees boolingulahing.

Booling pakkus elamusi kõigile - nii neile, kes juba kogenud kuuliveeretajad, kui ka neile, kes selles mängus esimest korda käe valgeks said.

Mänguaja lõppedes olid noorte vahel juba nii kenad tutvused sõlmitud, et lahku minnes lubati peagi jälle kohtuda, siis juba meie juures Saaremaal.