Kadila külaelu veavad kanged naised: Vana rahvamaja pääses halvimast
„Mõte tekkis Kadila Põllumajandusühistu juhil Meelis Mainel, kes kutsus meid enda kabinetti ja andis ülesandeks selts luua, kes hakkaks kohapealset asja vedama, sest kõik laguneb ja midagi ei toimu. Kuna olime sealsamas tema juures tööl, siis vastu vaielda ei saanud," meenutavad algusaega muigelsui Milvi Tubli ja Leeni Janno. Esmakordselt tulid kohalikud ja ümbruskonna külade naised kokku 26. jaanuaril 2003. aastal ja otsustasid ühiselt rahvamajale elu sisse puhuda.
Punti võeti Tamara Alalaid, kes tegi samas kontorimajas alumisel korrusel süüa, ja aktiivne inimene Kai Balode ning Lidia Mets, kes oli nagunii koolimaja ja seltsimaja perenaine. Kohe lisandusid Annika Schumann, Ülle Grau ja Kaili Kõrgesaar. Ametlikult registreeriti MTÜ Kadila Naisselts 10. juunil 2003.
Seitsmekesi tegutseti mitu aastat. Tagantjärele võib seda pidada üheks kõige toredamaks ajaks, kus hakkamist ja entusiasmi oli palju. Asjad sujusid, kõik elasid ka kohapeal, koos käidi lausa paar korda nädalas.
Koolimajja tehti käsitöötuba, kus Tamara õpetas kangastelgedel kudumist. Hakati koguma Kadila kandi kodulugu - vanu pilte, asju, mälestusi jmt. Kogutu leidis koha koolimajas kordatehtud ajalootoas.
Naisselts liitus kohe aktiivselt Virumaa Lootuse ja Lääne-Viru Maanaiste Seltsi tegemistega. "Maanaiste selts kinkis tagasi meile 80 aastat tagasi Kadila naiste poolt Väike- Maarja naisseltsile kingitud laudlina. Oleme selle unikaalse kingi üle väga õnnelikud," räägib Leeni.
Naisseltsiga on aja jooksul liitunud aina enam inimesi ka ümberkaudsetest küladest ja kaugemaltki, Tallinnast, Pärnust, Rakverest, kes kunagi siitkandist kaugemale elama asunud. Praegu on seltsil paarkümmend liiget.
Üheks suuremaks ettevõtmiseks oli 2004. aastal toimunud külakokkutulek, kuhu üle Eesti kogunes paarsada inimest.
Suurim kodaminek on seltsimaja kordategemine
Kõige suuremaks kordaminekuks nii külaelus kui ka naisseltsi jaoks võib pidada endise rahvamaja, praeguse seltsimaja kordategemist.
Mõtte Kadilasse rahvamaja ehitada käis omal ajal välja Nurmetu koolmeister Jakob Rebane, kes oli ise Nurmetus kogu kultuurielu edendaja. Nurmetu oligi siinkandis enne see koht, kus kõige rohkem isetegevust tehti. Maja ehitati kohalike talumeeste abil ja rahadega, aga võeti ka riigilaenu.
Milvi teab rääkida, et Pärtli talu omanik Jüri Sõnum andis maa, kuhu rahvamaja ehitati, aga paljud käisid oma hobustega metsast palke välja vedamas ja aitasid ehitada.
Maja valmis detsembris 1929, esialgu ei olnud küll kõrvalruume, need ehitati juurde hiljem. Riigivõla tasumiseks esitati näitemänge, esinemistega kogutigi raha võla tasumiseks.
„Seda oleme otseselt kuulnud ühe vanaproua Õie Nappu suust, kelle ema ja isa ka käisid ka näitemängu mängimas. Hiljem, kui nende isa tõsiselt haige oli ja ema ei tahtnud enam minna, siis isa käskis, sest võlg vajas maksmist. Kui me kümme aastat tagasi hakkasime naisseltsi ja näitemängu tegema, siis seesama proua käis vaatamas ja oli väga tänulik, et tema vanemate algatatut keegi edasi viib."
Talumehed laenu lõplikult maksta ei jõudnudki, sest nõukogude aeg tuli peale ja võlg kustutati.
Ka nõukogude ajal oli maja jätkuvalt kultuuri teenistuses, mis sest, et teisel korrusel olid korterid, all toimusid üritused.
Uus algus tundus troostitu - maja, kus kunagi tegutsesid seltsid, kus on olnud isegi koolimaja, pank, sidejaoskond, raamatukogu ja Assamalla sovhoosi kontor ning kus nõukogude ajal rahvas kino vaatamas käis, seisis nüüd uue aja edenedes tühjalt, lagunenult, must ja kole. Ime, et seda vana risu keegi veel põlema ei pannud, uksed-aknad seisid valla, igaüks võis sisse astuda. Talgute korras tehti maja kolist ja sodist puhtaks.
Majas sel ajal vett ei olnud, naised vedasid vee pangedega üle tee koolimajast. Kõik külalapsed võtsid rahvamaja koristamisest osa. Tänutäheks korraldas naisselts neile ekskursiooni Tartusse.
Täna särab seltsimaja seest ja väljast
Erilise hõngu annavad ruumidele tahutud palkidest seinad, mis remondi käigus seinaplaatide alt välja võeti. Teine korruski on valmis, puudu on mööbel. Aga küll see ka tuleb, nagu kõik muugi. Vaja on tahtmist ja seda Kadila naistel jagub.
Seltsimaja 75. aastapäevaks 2004. aasta augustis sai maja nii palju korda, et võis pidada rahvamaja sünnipäeva. Inimesed vaimustusid sellest, toimus laat. Saal oli puupüsti rahvast täis, nauditi valla isetegevuslasi ja külalisi kaugemalt.
Kadila kandis on tehtud külateatrit sada aastat
Põhiliseks tegevuseks, millega on siin ikka ja jälle olenemata ajast tegutsetud, ongi minu arust näitemäng. Sellega alustati, seda tehti vahepealsetel aegadel ja ka meie püüame näitemängudega anda endast parima," on Milvi Tubli veendunud. „Oleme välja uurinud, et esimesel kümnel aastal toodi lavale 88 näidendit. See teeb ühe aasta kohta 8,8 näidendit ja on ikka väga suur number, arvestades seda, et tehti täispikki näitemänge, mitte lühikesi estraadilugusid."
Näitemängu pisik on Kadilasse püsima jäänud tänaseni. Kõik uuemal ajal lavale toodud näidendid on kirjutanud Milvi Tubli. Esimene pidu kordatehtud majas peeti 11. aprillil 2003, kui Kadila rahvas tõi lavale „Kadunud kombaini ehk kuidas ma koju sain".
Seltsimajast on aja jooksul läbi käinud igasugu kuulsaid inimesi, näitlejaid ja lavastajaid ja eks seegi on majale auks olnud. „Loodame, et nüüdseks noorenduskuuri läbi teinud majas ikka jätkub elu ja tegevus, võib-olla tulevad külale ka paremad ajad ja rahvas muutub aktiivsemaks." 2012. aastal toimus Kadilas suur külateatrite näitemängupäev, kus rahvas jaksas ühtejärge neli ja pool tundi ära vaadata 11 näitetükki.
Sügisel avatakse kohaliku toodangu ostu-müügituba
Hoog ei rauge eeloleval sügiselgi, mil hakkajad naised tahavad käima panna kohaliku toodangu ostu-müügituba. Ise omast vabast tahtest ja ajast käivad naised kordamööda kohalikku toodangut müümas-vahendamas.
Ruumid on olemas, inimestel huvi kohaliku toidu vastu taas kasvanud, miks siis mitte teha. Tuleb ka odavam ja tervislikum. Soov on ka üks ruum internetipunktiks kohandada, sest vanemad inimesed, kel kodus arvutit pole, saaksid interneti teel oma arveid tasuda ja muid vajalikke asju ajada.
Särtsu naistel igatahes jätkub, augustis kohtuti volikogu esimehe Meelis Maine ja vallavanem Toomas Väinastega, et pidada plaane eelolevaks hooajaks. Valimiste eel on plaanitakse kohtuda Vinni vallavolikogusse kandideerijatega.
