Mis võistlus on Haanja100?

Võistlus kuulub Võrumaa Nelik 100 alla, jooksumaraton, paadimaraton, suusamaraton, maastikurattamaraton, kõik 100 km.

Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja niipalju kui suudab. Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,66 km pikkusel ringil. 100km läbimiseks on vaja teha 15 ringi. Võistluse start on kell 7:00, pääs viimasele ringile suletakse kell 21:00, fi niš suletakse kell 22:00, ehk siis 100km võistluse kontrollaeg on 15 tundi.

Kõikidel vähemalt 4 ringi läbinutel fi kseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. Haanja Jala100-l katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte "käi-jookse palju jõuad". Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kõige kiiremini läbinud osalejad.

Kust tuli mõte sellisel võistlusel osaleda?

Juba ammu kiskus mind miski ultrajooksu poole. Võibolla ka see, et võistlustel kiiremad vennad eest ära jooksid, aga kui joosta oleks 100-150 km, siis nad enam nii kiiresti ehk ei jookseks.

Pärast elu esimest maratoni, mille jooksin 17- aastaselt talvisel Dnb Nordpanga heategevusmaratonil, oli asi selge.

Ma tahan midagi enamat proovida! Mul oli õnne, kuna leidsin artikli Eesti Päevalehest, kus kirjutati jooksumehest, kes lippab meelsasti ka südaöises pimeduses.

Aivar Luud, kes on osalenud Kreekas maailmakuulsal ultrajooksul Spartathlon (246 km, Ateenast Spartasse) neljal korral, kahel neist lõpetanud. Aivar vastas minu küsimusele, kas ta oleks nõus aitama, positiivselt. Idee just sellele võistlusele minna tuli kergelt.

Mis oli distantsi kõige raskem osa?

Seekord otseselt väga rasket punkti ei olnudki. Usun, et kusagil 11. ringil, kui joostud oli 73,26 km (15 ringi kokku). 4 ringi enne lõppu olin veel 10. kohal. Lõpetasin kuuendana.

Kas katkestamise mõtteid ka oli?

Mitte kordagi ei mõelnud, et võiks katkestada.

Kui palju oli osalejaid?

Sellel aastal oli osalejate arv 86, möödunud aastal oli 73. Tänavu läbis 100 km kokku 34 sportlast.

Mida öelda ettevõtmise korraldusliku poole kohta?

Ürituse korraldus oli väga hea. Rada oli tehtud jooksjatele paremaks ja kuivemaks, kui eelmisel aastal. Toidulaual oli kõik vajalik olemas. Toitlustuspunkt oli stardi-fi niši alas, kust iga 6.66 km tagant läbi joosti. Ning ringi keskel, pärast 3ndat kilomeetrit, oli veel lisaks üks joogipunkt.

Kuidas sa üldse pikamaajooksu juurde jõudsid?

Minu puhul piisas pikamaajooksu pisiku saamiseks kahest jooksust. Esimeseks korralikuks jooksutreeninguks saan pidada rohkem kui viie aasta tagust metsajooksu, kus proovisin sugulase järel joosta, kui ta tegi oma 10 km metsaringi. Hakkama sain! See tunne oli vapustav.

Väga palju on mõjutanud minu sporditegemisi Kadrina Keskkool, Kadrina vallavalitsus, kooliaegsed kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid ning kindlasti ka maadlustreener Valeri Pormann. Kui mul ei oleks olnud selliseid võimalusi nagu Kadrinas, siis ei oleks ma seal, kus praegu olen. Treener Pormannil on suur panus ka minu füüsise vormimisel.

Mis on sinu enda jaoks kõige tähtsam saavutus olnud?

Nüüdseks olen läbinud 3 ultrajooksu (100 km või enam) ja 7 maratoni. Kahel korral Haanja100Jala, ning augustis sai käidud oma koduklubi korraldatut ultrajooksul Laulasmaa Ultrajooks, kus läbisin 126 km 168st. Siiani kõige olulisemaks saavutuseks peaksin eesti meistritiitlit juunioride 4x1500 m teatejooksus, mis jääb küll mitme aasta taha. Kaalukad on ka Tallinna maratonil (42,195 km) saavutatud isiklik rekord 3h 11minutit ning ka Haanja- 100Jala-l tehtud aeg 10h 23 minutit.

Mis on edasised plaanid?

Haanja100Jala üritusega sai sellele hooajale punkt pandud. November tuleb rahulik, taastumise kuu, kus treeningmahud on väikesed. Hooaeg ise oli küllaltki keeruline ja väga tagasihoidlik, kuna ajateenistuses ei saanud päris nii treenida, nagu oleksin tahtnud. Kuigi ei saa öelda, et kaitseväes üldse treenida ei saa. Juunis jalalaba pealt opereeritud luukasvis on pikemat aega seganud korralikku treenimist. Vaatamata kõigele, ka arstide soovitustele, loobumise mõtteid mul küll ei ole. Kui arst ütles mulle, et ära jookse enam, mõtlesin ma, et see on sama hea kui öelda, et ära hinga enam! Kindlasti loodan järgmistel hooaegadel rohkem võistelda ning häid tulemusi teha . Esialgu tahan läbi joosta kõik eestimaised ultrajooksud.

Nii ruttu kui võimalik soovin saada 24 tunni jooksu MM kogemust. Põhieesmärk on Spartathlon.

Kus ja kuidas treenid?

Praegusel ajal olen oma Kadrina ümberkaudsed rajad vahetanud Harku-Nõmme terviseradade vastu ning enamus oma treeningutest teen seal. Igal võimalusel kui Kadrinasse satun, jooksen mõne ringi väga koduseks saanud radadel. Treeningplaane koostades konsulteerin alati ka hea sõbra ja võistluskaaslase Aivar Luuaga.

Siinkohal tahaksin veel mainida, et ultrajooks ei ole ainult füüsiline pingutus. Väga palju on mõtlemises kinni. Suur vahe on, kui sul on joostud 70-80 km ja sul on väga raske, sa oled loobumise äärel, minna on veel mõnikümmend kilomeetrit, ja siis sa mõtled, et sul on palju inimesi, kes usuvad sinusse ja hoiavad pöialt.

Ilmselgelt olen mina saanud mõelda siiani ainult positiivseid mõtteid ja väga paljud on mulle alati toeks olnud ja aidanud. Ultrat ei joosta üksi, vaid koos kõigi nendega, kellel on sinusse usku!

Küsitles