Kai Parmas esitab Nõmme kultuurikeskuses säravaid pärleid ooperi- ja operetimaailmast
Kai Parmas on sündinud ja kasvanud Pärnus. Tema esimeseks lauluõpetajaks oli Lehte Rinaldo . Suurimaks saavutuseks algkooliajal oli oma vanuserühma kolmas koht Lasteekraani lauluvõistlusel 1968. aastal. Esinemine orkestri ees Estonia kontserdisaalis oli Pärnust pärit tüdrukule suur sündmus ning auhinnaks saadud nukud on alles tänini.
15-aastasena alustas Parmas lauluõpinguid hääleseadja Klaudia Taevi juures. 1976. aastal võitis ta vabariikliku noorte lauljate konkursi. 1976. aastal jätkas õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, esmalt Viktor Gurjevi , hiljem Ludmilla Issakova lauluklassis. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Kai Parmas tööle rahvusooperisse Estonia kooriartistina, hiljem solistina. Juhuse tahtel sai ta orkestriga laulmise kogemuse aga hoopis Riia Ooperi- ja Balletiteatris dirigent Aleksander Vilumanise käe all.
Kai sõnul on Riia-kogemus jätnud talle sügava jälje kogu edasisele lauljaks olemisele. «Olin just saabunud Riiga stažeerima Ljudmilla Brauni juurde, kui Riia Ooperi- ja Balletiteatris kõrbes etendus – Donizetti «Armujook». Adina osatäitja oli murdnud rangluu. Kuna tol ajal olid Estonia ja Riia vahel head solistide vahetamise tavad, helistatigi Estoniasse – kas pole kedagi, kes võiks etenduse päästa. Olin end just ühiselamus mõnusalt sisse seadnud, kui helises telefon ja mind kutsuti Riia ooperiteatrisse proovi. Loomulikult ei saanud ma millestki aru, sest polnud mul ei noote kaasas ega olnud ma Adina partiid juba aasta laulnud. Etendused Tallinna Matkamajas olid toimunud ainult klaveri saatel. Kuid julguse poolest olin üsna tuntud «püstollaulja» ja äkiliste olukordade kindel päästja. Tegime tõsise proovi, kus meenutasin nende lätikeelse klaviiri juures oma eestikeelset teksti. Lisaks selgus, et mõned fraasid aarias, mida Estonias ei kasutatud, olid Riias kasutusel. Õppisin öösel uue nooditeksti ja pidin astuma lavale, omamata mingit orkestri ega suure lava kogemust. Järgmisel päeval oli juba etendus. Seletati lihtsalt, et tuleb minna sealt sinna ja partneriks on Juris Rijkuris , sajakilone tenor, kes laulis mulle läti keeles, kuidas ta mind armastab,» meenutas Parmas.
«Tol ajal oli tavaks laulda oopereid tõlgituna, mitte itaalia keeles nagu tänapäeval. Nii avaldaski Rijukuris armastust läti keeles, millele mina vastasin eesti keeles. Ei osanud ma närveerida, sest dirigent Vilumanis ütles, et lisaks ilusale häälele on mul väga ilus pikk blond pats ja lisas, et nendel inimestel, kes kannavad pikki juukseid, on ka head närvid. Nii ka oli. Olin ka ise üllatunud, kui kuulsin etenduse lõpus braavo-hüüdeid. Mängisin veel kaks etendust ja aasta pärast ka külalisetendused. Lätiga oli minu lauljatee olnud mitmel korral meeldivalt ka edaspidi seotud.»
Konservatooriumi ajast sai Kai Parmasest nõmmekas. Abikaasa Aalo on sündinud Nõmmel. Nõmmel on kasvanud nende kaks tütart Mari ja Kadri-Ann, kellest Kadri-Ann astub üles ka kontserdil. Samaväärselt edukas kui laulmises ja laulu õpetamises on Kai emalt päritud suures aiandusharrastuses. Küllap on paljud märganud Rõõmu tänavas samanimelist aiandit. Naudinguks endale ja rõõmuks teistele.
