Hiljuti paigaldatud maaküte hoiab ruumid mõnusalt soojana ka pakaselisel talvepäeval.

Õpetatud kaubandustöötaja

Imbi Tõnissoni juured on Kaismal, kuid nõukogude ajal pärast müüjaõpingute lõpetamist, suunati ta Libatsesse erialasele tööle. Müüja leiba on tulnud teenida kokku 15 aastat, ka kohalikus Peebu poes, Järvakandis ja Pärnus. ,,Pärast Pärnu valgustipoest koondamist läksin massaaži õppima. Töötasin Kaismal, Pärnu-Jaagupis, Sindis. Siis kandideerisin tööle Kaisma rahvamajja, kus oli ka raamatukogu, aga töökohti ainult üks," meenutab Imbi Tõnisson ja tunnistab, et raamatukogutöö nõudis parasjagu pühendumist ja rahvamaja tegevus tikkus tagaplaanile jääma. Pärast Vändra vallaga ühinemist ehitati valmis külakeskus, raamatukogu kolis uutesse ruumidesse ja tööle võeti raamatukoguhoidja.

Rahvamaja nn teeninduspiirkond jääb endise Kaisma valla piiridesse, kus seitsmes külas elab kokku ligikaudu pool tuhat inimest.

,,Argipäevadel on meil suures osas naiste-laste külad, sest mehed käivad paljud kaugemal tööl ja tulevad koju nädalavahetusteks," räägib Imbi, kellele see teema on tuttav oma perestki, sest pereisa Toomas töötab kaugsõidu autojuhina. Pärnjõe kooli 9. klassis õppiv Kevin ja kohaliku kooli 6. klassis õppiv Brita peavad leppima töönädalal ainult ema Imbiga.

Taidlusringid ja üritused Taidlusringidest käivad rahvamajas koos naisansambel ,,Kapriis" ja eakate lauluring ,,Laulu Sõbrad" Hermiine Niitvägi juhendamisel; rahvatantsurühm ,,Rõõmsameelsed" ja laintantsuring Aiki Metsalu juhendamisel.

Suvel suurejooneliselt oma viiendat aastapäeva tähistanud järjest populaarsust koguv Kaisma Võsateater on Imbi pärusmaa. Parasjagu on tal käsil uue etenduse tekstide trükkimine. P. Luide ja E. Bergmani algupärandi ,,Tiiul tosin vanemaid" gooti kirjast ladina tähestikku toksimine on paras ,,tõlketöö".

Siinkohal palub ta kindlasti tänada Vändra raamatukogu vastutulelikke ja sõbralikke töötajaid, kes teda repertuaarivalikul on alati aidanud.

Kui Imbi Tõnisson viis aastat tagasi Kaisma rahvamajja tööle asus, oli ta üheks esimeseks tegevuseks näiteringi loomine. Etenduseks valiti „Mikumärdi". Proovide käigus pakkus Kalju Metsoja esialgselt planeeritud rahvamaja väikese lava asemel esinemispaigaks kohta Kaisma Suurjärve ääres. Oli ka kahtlejaid, aga esimene õnnestumine julgustas. Järgmisel aastal mängiti Suurjärve kaldal ja Kurgja talumuuseumi maadel ,,Pulmad Abruka moodi". Etendus ,,,Sookollid ehk naisevõtt pole naljaasi" etendati järve ääres vana aida juures keset metsi ja sood. Viimane esinemispaik on nüüdseks juba viis aastat kogunud trupile hulgaliselt vaatajaid ja poolehoidjaid. Võsateatri motoks on ajastutruu näitemäng, laul ja tants. Tänaseks on välja kujunenud kindel näitetrupp, kes alustab talvekuudel proovidega rahvamajas ja kui kevadel ilmad vähegi lubavad, sõidavad kõik aida juurde soosaarele harjutama.

Tänu näitemängule on Imbi sattunud ka reklaamiklippidesse ja telesaadetesse esinema, kuid kõigest lähemalt rääkimist piiravad tema sõnul produtsentidega sõlmitud lepingud.

Abilisteta ei tee midagi ,,Heaks abiliseks on MTÜ Kultuuriselts Kerkau Marika Kruusmaa eestvedamisel. Teine tubli koostööpartner on kohalik jahiselts. ,,Viimased kaks aastat oleme pidanud taidlejate peod koos jahimeestega.

Nende poolt liha, meie poolt kokad ja puuduvad lisandid - nii saame lisaks eeskavale ja tantsumuusikale ka uhke ühise jõululaua," kiidab Imbi.,, Jahimehed toetavad ja aitavad meid igati. Ka meie jõudumööda neid: viimasel kahel vabariiklikul kokkutulekul on minu kaasabil Pärnu Jahiselts saanud taidluskonkursil I koha. Ka vastlapäeva viime läbi koos jahi- ja kultuuriseltsiga."

Meie valla teistes rahvamajades on supertöötajad! Käime üksteise üritusi vaatamas ja kui abi on vaja, aitavad kõik ja tulevad kaasa.

Eesti Rahvamajade Ühingu Esinduskogu Pärnumaa asendusliige

,,Tänavu on VII üleriigiline Rahvamajade Suvekool Pärnumaa korraldada. Tööd ja sõitmist tuleb palju," räägib Imbi, kelle õlule koos sama ühingu liikme, Tori rahvamaja juhataja Argo Juskega jääb suvekooli korraldamine. Kaisma rahvamaja liitus ka 26. oktoobril teostuva üleriigilise projektiga ,,24 tundi Eestimaa Rahvamajas".

Olles koos teiste kultuuritöötajatega paljude Eestimaa rahvamajadega tutvunud ja nende probleemide aruteludes osalenud, on Imbi Tõnisson maa kultuurielu argipäevaga hästi kursis. ,,See on harukordne, et meie vallas on kuus rahvamaja alles.

Selle eest au ja kiitus vallale." ,,Näitemäng on minu suur armastus, aga võtab ka enamuse ajast. Tegelikult on mul hullusti vedanud, sest minu töö on ka minu hobi," kinnitab vastne rahvakultuuri särainimene Imbi Tõnisson.