Kaitseliidu Rapla malev vajab lasketiiru
Laskeoskuse omandamine on seotud regulaarse laskeharjutuste läbiviimisega. Paraku Rapla maleval puudub täna maakonnas lasketiir, kus oleks võimalik läbi viia laskeväljaõpet, mis tagaks Raplamaa kaitseliitlaste vajaliku laskeoskuste taseme.
Oma maakonna lasketiiru puudumise tõttu käivad Raplamaa kaitseliitlased laskmas Tallinna maleva Männiku lasketiirus ja kaitseväe Männiku harjutusväljal. Nimetatud laskeväljaõppekohad asuvad Raplast ca 50 km kaugusel.
Kaitseliitlased on vabatahtlikud, kes osalevad õppustel oma vabast ajast ning seda valdavalt nädalavahetustel. Seega on Kaitseliidu väljaõppe seisukohast oluline hoida kokku kaitseliitlaste ajaressurssi kui üht olulist vabatahtlikku motiveerivat tegurit, aga ka näiteks transpordikulusid. Kaitseliidule on seetõttu oluline, et igas maakonnas oleks vähemalt üks 300 m nõuetele vastav välilasketiir.
Raplamaale plaanitava lasketiiru eesmärk on luua võimalused õppelaskmiste läbiviimiseks. Lahinglaskmised toimuvad ka edaspidi kaitseväe harjutusväljadel.
Asukoha otsingud
Kaitseliit on otsinud Rapla maakonda 300meetrist lahtist vähendatud ohualaga lasketiiru asukohta intensiivsemalt alates 2010. aastast, mil Rapla vald koostas üldplaneeringut ning Kaitseliit esitas Palamulla lasketiiru asukohaettepaneku. Keskkonnaameti vastuseisu tõttu ettepanekuga ei arvestatud.
Seejärel kirjeldas Kaitseliit oma vajadusi ning palus keskkonnaametil välja pakkuda lasketiiru rajamiseks võimalik asukoht Rapla maakonnas. Selleks pakuti Rapla vallas Ohulepa külas asuvat reformimata riigimaad.
Paraku ei sobinud see asukoht Kaitseliidule, sest maa oli lasketiiru rajamiseks liiga niiske ning lisaks jäi see liiga Rapla maakonna põhjaossa (lasketiiru ohuala jäi Harjumaale).
Võimalik uus asukoht Märjamaa vallas
Kaitseliit jätkas lasketiiru asukohaotsinguid ning eelmise aasta algul leiti võimalik asukoht Märjamaa vallas Põlli ja Vaimõisa küla piiril keskonnaministeeriumi valitsemisel oleval riigimetsa kinnistul Vardi metskond 34 (katastriüksuse tunnus 50401:006:0064).
Lasketiiru asukoht jääks Orava kruusakarjääri lähedusse, Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest 2 km ning Raplast linnulennult u 17 km kaugusele. Võimalikule lasketiiru asukohale on olemas juurdepääs maanteelt olemasoleva metsatee kaudu. Lähim majapidamine jääks lasketiirust u 1,5 km kaugusele.
Eesti Looduse Infosüsteemi keskkonnaregistri andmetel ei jää lasketiiru alale looduskaitselisi väärtusi ega piiranguid (küll jääb lasketiiru ohuala Vardi looduskaitsealale, mis on ühtlasi ka Natura loodusala).
Tulenevalt lahtise lasketiiru ohuala suurusest, ohutusnõuetest, keskkonnapiirangutest jt kriteeriumitest, on lasketiirule väga raske sobivat asukohta leida. Lisaks tuleb lasketiiru asukoha planeerimisel arvestada, et lasketiir ja selle ohuala jääksid riigimaale.
Nõuded lasketiirule ja ohutuse tagamine
Kuna Kaitseliidu lahtiste lasketiirude ohualad jäävad riigimetsamaadele, siis Kaitseliidu lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokkuleppe sõlmimisel on keskkonnaministeerium seadnud lasketiirude kastuskoormuse piiranguks 100 päeva aastas. Nimetatud kasutuskoormusega arvestab Kaitseliit ka Rap la maleva välilasketiiru arendamisel ja kasutamisel.
Lasketiiru peamine kasutaja on Kaitseliit, kuid võimalike kasutajatena nähakse ka jahimehi, politsei- ja piirivalveametit, vähesel määral kaitseväge ja muid asutusi, kes on seotud laskeoskuste omandamisega või kes tegelevad laskespordiga. Lasketiiru kasutamise eest vastutab Kaitseliit.
Lasketiiru planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvestada ohualaga, mis ulatub ca 2 km kaugusele lasketiirust ning on umbes 1 km lai (ohuala pindala ca 150 ha). Laskmiste ajal on ohualas liikumine ja viibimine keelatud, muul ajal ohualas viibimise piiranguid ei ole. Lasketiiru tehnilised tingimused ja kasutamise kord (sh ohuala tähistamine, sulgemine ja teavitus) on reguleeritud kaitseministri vastava määruse ning kaitseväe juhataja poolt kinnitatud dokumentidega.
Lasketiiru ohuala perimeeter tähistatakse looduses piiritähiste (postidega) ja -märkidega ning ohualasse suunduvad teedele paigaldatakse infotahvlid ja tõkkepuud, mis on ohtliku tegevuse ajal suletud asendis.
Ohuala tähistamisel kasutatakse võimalikult palju olemasolevaid orientiire nagu metsasihid, teed, kraavid jms. Piiritähise paigaldamisel peab piiritähise juurest olema nähtav eelmine ja järgmine piiritähis, kuid tähiste vahekaugus ei tohi ületada 75 m.
Ohuala piirimärgilt peab nähtuma teave ohuala olemasolust ning Kaitseliidu kontaktandmed, millelt on võimalik saada teavet ohualasse sisenemise lubatavuse kohta. Infotahvlid paigaldatakse lasketiiru ja ohualasse suunduvate suuremate teede äärde väljapoole ohuala. Infotahvlile paigaldatakse kaart lasketiiru ja selle ohuala kohta, üldised ohutusnõuded, kontaktandmed ning kasutusinfo.
Tähistatava ohuala perimeetrile infotahvlite juurde paigaldatakse ka lipumastid, kuhu ohtliku tegevuse ajaks, mil ohualasse sisenemine on keelatud, heisatakse punane signaallipp ning pimedal ajal lülitataks sisse signaaltuli.
Infotunni korraldamine
Kaitseliit on Rapla maleva võimalikku välilasketiiru asukohta tutvustanud Märjamaa vallavalitsuse esindajatele ja vallavolikogule ning on seisukohta küsinud Rapla maavalitsuselt ja maanteeametilt. Märjamaa vallavolikogu ettepanekul soovib Kaitseliit 28. veebruaril algusega 18 korraldada Varbola rahvamajas infotunni, kus tutvustatakse lähemalt lasketiiru arendamise plaane (asukoht, kasutatavad relvad jms), lasketiiru kasutamisega kaasnevaid piiranguid ja võimalikke mõjusid.
Lisaks soovib Kaitseliit kohalikelt elanikelt infotunni kaudu saada tagasisidet parimate teavitamisvõimaluste, ajaliste piirangute jmt kohta.
Täpne lasketiiru ja selle ohuala asukoht ja nõuded määratakse kas projekteerimise või sellele eelneva detailplaneeringu koostamise käigus, mille algatamise otsuse tegemine on vallavolikogu pädevuses. Samuti on vallavolikogu pädevuses hinnata, kas on vajadust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks.
Nii keskkonnamõjude hindamine (vajadusel projekteerimistingimuste väljastamise eeldus) kui detailplaneeringu menetlemine on avalikud protsessid, mille kaudu kohalikud elanikud jt huvitatud isikud ja asutused on kaasatud lasketiiru arendamisse.
Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala vastab mõne erandiga Eesti maakondade piiridele. Kaitseliidu Rapla maleva vastutusalaks on Rapla maakond.
Rapla maleva liikmeskonna suurus on 924 liiget, millest 30% moodustavad Kaitseliidu eriorganisatsioonid (Naiskodukaitse, Kodutütred, Noored Kotkad).
