Kanakasvatus on nakkushaigus

Kanakasvatajad suhtuvad sulelistesse suure armastuse ja hoolega. Vastutasuks saavad nad maitsvaid mune ja hommikuse äratuse.

“See on täielik nakkushaigus,” lausub rõõmsameelne Anu Hansen, taustaks kümnete kanade kaagutamine. “Eluaeg on kanad meeldinud, sai see vist alguse Ellen Niidu luuletusest.” Anu deklameerib: “Meie Anu kardab kanu… See jäi kummitama kuidagi.”

Kuigi luuletust kuulis Anu juba lapsepõlves, hakkas ta kanu kodutalus Tahula külas kasvatama kolm aastat tagasi. “Ikka kohe päris nullist alustasin.” Esialgu ehitati kuut viiekümnele kanale, kuid nüüd on neid juba tublisti üle saja. Lisaks erinevat tõugu kanadele jalutab hoovi peal uhkelt ringi isane kalkun, nimeks Eedu.

Anu tõdeb, et esialgu pani ta ka kanadele ja kukkedele nimed, kuid loobus sellest õige kiiresti. “Väga kahju oli neid siis potti panna ja ega see supp siis suust sisse läinud ka, kui teadsid, et leem on näiteks Eduardist keedetud.” Anu lisab, et ega munakanast tegelikult suurt midagi peale puljongimaterjali saagi.

Loe edasi Saarte Häälest.