Kanalast kapteniks: Peeter Roop on olnud tunnistajaks kodukandi tõusudele ja mõõnadele
Nii nagu tol ajal ikka, tuli tänavu 71-aastaseks saanud laeva kapten Loole elama sealsete heade elutingimuste pärast. Linnuvabriku töölistele pakuti avaraid kortereid, erinevaid soodustusi ning söögipoolisest puudust ei tulnud. Kuuldavasti said töötajad kanamune hinnaga neli kopikat tükk.
Kui Peetri saabumisest oli möödunud aasta, hankis Linnuvabrik 1975. aastal omale esimese purjeka, mis sai nimeks "Tipili". See oli väike Eestis ehitatud puujaht, mida asus tüürima Kalevi jahtklubi kapten, purjetamistreener Taavi Org.
Org oli hea jutuga mees ning ta tegi linnuvabriku direktorile selgeks, et hankida tuleb teinegi, senisest suurem jaht. Koos sõidetigi Odessasse, kus toimus veesõidukite näitus ning valiti sobiv alus välja.
"Mari" saabumisega pidi Peeter Roop tegema põhi mõttelise valiku - kas minna uue ja suurema jahi peale appi või hakata "Tipili" kapteniks. Ta otsustas viimase kasuks ning tuli kerge ja väleda purjekaga korduvalt Muhu väina regatil Eesti meistriks.
1981. aastal suri treener Taavi Org ning Peeter Roop nimetati "Mari" uueks kapteniks.
Väiksem alus jäi meestele treenimiseks, kuid uue jahiga jõudis Peeter vaid lühikest aega sõita, sest juba järgmisel aastal saabus Poolast linnuvabriku au ja uhkus, "Minna".
"Me tahtsime talle küll ise järgi minna, kuid aprillis saabus teade, et jaht on juba suure kaubalaeva pardal teele pandud," ütleb Roop. 1982. aasta 1. mail võeti "Minna" Pirital ametlikult vastu, jahi ristiema oli seejuures tema kapteni tütar.
"Küsisime piirivalvelt, et kas tohime korraks sadamast välja sõita," meenutab Roop seda päeva. Seltskonnale, kuhu kuulus ka Linnuvabriku direktor Aleksander Lind, anti luba ümber pöörata ja kohe tagasi tulla. Siiski kulus manöövriks plaanitust rohkem aega, kuna mere pealt päästeti nooruk, kes oli Optimist-klassi purjekaga ümber läinud.
Võidusõidulaeva "Minnast" küll ei saanud, kuid lõbusõitudeks sobis voodikohtade, kajutite, köögi ning kauni dekooriga veesõiduk kui valatult.
Selle kõige peale võiks arvata, et kapten Roop oli meresõitja juba ammusest ajast, kuid see polnud nii. Tallinnast pärit mees tutvus jahtidega alles Linnuvabrikus, kuid aastatega sai kolmanda järgu madrusest rahvusvaheline jahtkapten.
Rahvusvaheline edu
Kui Jõelähtme valla elanike passides oli piiritsooni eritempel, mis lubas külastada muuhulgas ka Saaremaad ja Hiiumaad, siis laevakaptenil avanes võimalus väisata välismaad.
Üks meeleolukamaid seiku leidis aset Gdanskis, kus 1987. aastal toimus kolm ööpäeva kestnud Heveliuse regatt. Linnuvabriku jaht saavutas Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Taanist tulnud konkurentide ees esikoha.
"Võistluse ajal läks meil mootori sõuvõlli laager katki ja kui me purje najal sõitsime, siis ajas see vinti ringi ning tekitas vibratsiooni," lausub Roop.
Mootori käivitamisega saanuks seda vähendada, kuid töötunnid läinuks kirja. Meeskond sõitis vigase laevaga lõpuni ning lasid Conradi kodutehases katkise detaili korda teha. Väärika käitumise eest omistati "Minna" kaptenile Gdanskis ausa mehe karikas.
Enne Loolt lahkumist ei saa jätta küsimata, kust pärineb jahi nimi. Peeter on selle üle isegi mõelnud, kuid temagi ei tea õiget vastust. "Kuuldavasti oli Linnuvabriku direktori vend oma tütrele pannud nimeks Minna," ütleb ta. Kui sama küsimust kuulis omal ajal Aleksander Lind, ütles ta seepeale: "Aga mis sel viga, kena tütarlapse nimi ju!"
_____________________
S/Y "Minna" (Conrad 46)
- Ehitatud 1982. aastal Gdanskis Conradi-nimelises laevatehases.
- 1982. aasta 1. mail kell 13.09 ristiti jaht "Minnaks".
- Klaasriidest valmistatud kere pikkus on 14 ning laius 4 meetrit. Kaal 14 tonni.
- Purjepind on 120 ruutmeetrit, lisaks spinnaker, mille pindala on 100 ruutmeetrit.
- Keskmine sõidukiirus on 7, tippkiirus 14 sõlme.
- Alusel on kaks individuaalkajutit ning sohva ja lauaga reisijatesalong. Magamiskohti on 12.
- Tulnud 1987. aastal Heveliuse regati võitjaks nii omas klassis kui ka üldarvestuses.
