Kannatused, kahtlused, verevalamine - kuidas oma riik Saaremaale jõudis

 (2)
Eesti Vabariigi 97 aastapäeva tähistamine Kuressaares
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine KuressaaresFoto: Irina Mägi

Omariiklus jõudis Saaremaale läbi raskuste ja aegade jooksul kogunenud vimma, mis tõi kaasa nii kannatusi, kahtlusi kui ka verevalamist.

Eestlaste iseolemise tahe on küllap sama vana kui meie rahvas. See ei kustunud ka erinevate võõrvõimude käsu ja ikke all elades. 19. sajandi kuuekümnendatel aastatel tekkinud rahvuslik liikumine muutis selle tahte selgepiirilisemaks omariikluse aateks, mis sai tegelikkuseks Esimese maailmasõja keerises.

Saaremaa saatusele panid pitseri Vene tsaaririigi lagunemine 1917. aasta veebruaris alanud revolutsiooni käigus ning Saksamaa soov Venemaa ilmasõjast separaatrahuga välja lülitada. Selleks korraldasid sakslased pealetungi Lätis ja Lääne-Eestis, mille tulemusena Saaremaa langes oktoobris 1917 enam kui aastaks Saksa okupatsiooni alla.

Sõjaväeline valitsus saartel oli ränk. Sakslaste maabumise ja Vene sõjajõudude alistamisega kaasnes vallutajate omavoli kohaliku rahva suhtes. Hilisem maakonnavalitsuse esimees Timotheus Grünthal meenutas, et sakslased tulid “kui näljased hundid, nad röövisid ja võtsid kõik, mis vähegi võimalik”.

Loe edasi Saarte Häälest.