Karjalaskepäeva küsitlus: kuidas läheb Kõrgessaare valla lehmapidajatel?
Kriimu on punase-valgekirju ja tänavu pole veel poeginud, aga mustal Maiul on pullvasikas. Piimast jätkub oma perele ja kui keegi külast soovib, saab ka. Tehakse ka võid. Ja pere laudas on ka kaks siga, ega nende ninaesine ka päris piimata ei jää. Isa kiidab poeg Allanit, kes loomade toimetamisega hästi kursis on. Ants ütleb, et Allan on tubli noorperemees ja ehk peab lehma veel aastaid, sest kolhoosiaja lõpus sai ehitatud uus laut ja ei taha, et see ometi tühjaks jääks.
Jõeranna küla Jõelehe talu perenaine Milvi Jõeleht kirjutas, et esimese mullika muretses endale 1992. aastal. Lehmade arv on olnud erinev, kõige rohkem oli neid viis. Praegu on laudas kaks lehma. Vanem lehm saab maikuus üheteistkümne aastaseks ja tema nimi on Päitsik. Noor lehm on Päitsiku vasikas ja tema nimeks on Lille. Lille saab juunis nelja aastaseks ja praegu on laudas veel Lille esimene vasikas Tommi, kes sündis möödunud aasta augustis. Meie lehmad on punase-valgekirjud ja nad on kunagise naabrinaise Sinilaid, Helju lehma järglased. Temale oli selle mullika kinkinud äiapapa ja värvuselt oli ta ka olnud punase-valgekirju.
Kiduspe küla Välja talu perekond Korell peavad ka kahte lehma. Perenaine Asta ja peremees Arvit on tervel Kõpu poolsaarel ainukesed, kellel veel laudas lüpsilehmad. Lehmad on sündinud aastatel 2004 ja 2005. Mõlemad lehmad on tänavu ka juba poeginud ja laudas juures kaks lehmvasikat. Piima jätkub endale, vasikatele, või tegemiseks ja suvel ka suvitajatele. Heina teeme kodu juurest, ka naabrid pakuvad ja kui puudu jääb, siis ostame juurde. Peremees lisas, et on ju hea, et piim ja või on omast käest, on väikeseks pensionilisaks. Loomi peame niikaua kui tervist jätkub ja maainimesele on loomapidamine ka jõusaali eest.
