Rakveres tehti selleteemaline küsitlus, kus 155 vastanud inimesest arvas 85 vastajat, et lõunauinak on jätkuvalt ja samas vormis vajalik. 70 vastajat leidis, et lõunauinak on vajalik, kuid puhkeaja kestvus ja põhimõtted tuleks üle vaadata. Lõunauinaku pakkumisega tuleks olla paindlik. Uni või seda asendav vaikne tegevus puhkuseks võiks olla vastavalt lapse vajadusele ja võimalustele.

Neljaliikmelises ekspertgrupis olid esindatud erinevad huvigrupid: haridusametnik, perearst, lapsevanem ja lasteaiaõpetaja. Igaüks neist oskas tuua välja enda seisukohast olulisi poolt- ja vastuargumente.

Lasteaiaõpetajatele on probleemiks teise rühmaruumi või inimese puudumine, kes tegeleks mittemagavate lastega. Lastevanemate ootused jagunesid üsna võrdselt pooleks. Vastajate sõnul on neid, kes pooldavad magamist, sest õhtul on magamata laps kodus pahur ja üleväsinud. Teised jälle on uinaku vastu. Põhjendatakse sellega, et kaks-kolm tundi maganud laps ei taha õhtul õigeaegselt voodisse minna. Vanematel on koduseid töid, tahavad ka kahekesi olla, laps segaks.

Arst kinnitas, et igal juhul on väikelapsele puhkeaeg vajalik. 1,5-3 aastased peavad päeval magama kuni kolm tundi. 4-5 aastased kuni kaks tundi. Laps peab saama järjestikust ööund 11 tundi. Päevane uni on lisaks, see ei saa asendada ööund. Koolieelikud - üle 5-aastased - aga võiksid küll millegi muuga tegeleda kui iga lõuna ajal käsu korras voodis magada. Une asemel võiks neil olla meelepärane rahulik tegevus omaette või õuesviibimine.

Lapsevanemast õpetaja rõhutas, et üleminek kooli nõuab harjumist ka uue päevakavaga, kus uneaeg puudub. Ta on märganud, et ka osa kooliealistest lastest vajab pealelõunast puhkeaega, ka täiskasvanud. Sellega nõustus ka arst. Siiski olid paljud seisukohal, et lõunauinak lasteaias on kindlasti vajalik, sest lapse päev lasteaias on sageli pikem kui ema-isa tööpäev. Ka on tehtud kindlaks, et lõunauinak kinnistab teadmisi, mis hommikul tegevustes omandatud.

Lasteaiaõpetaja rääkis, et nende tööd häirivad ka vanemad, kes ise ei pea kinni päevakavast ja niimoodi muudavad suvaliseks ka lapse elu-olu. Raske on magama panna last, kes on toodud lasteaeda kella kümneks. Kahe ja poole tunni pärast ei ole rüblik nõus mingil juhul silmi sulgema. Minu kui kolmeaastase lapse isa isiklik seisukoht on samuti lõunaund toetav. Lõunauni on ikkagi eelkõige füsioloogiline vajadus.

Seda ei saa sotsiaalsete ja majanduslike argumentidega olematuks kuulutada. Päeval haigutavad ja jäävad magama ka need lapsed, kes kunagi ei ole lasteaias käinud. Näiteid toodi ka rootslastelt ja norralastelt. Nende olukord on küll sootuks teine, sest peaaegu samasuurte rühmadega tegeleb korraga neli-viis pedagoogi.

Ka on Norras õuelasteaed, kus laste viietunnine päev möödubki õues. Magavad ka õues! Aga see on hoopis teine teema. Paistab, et arutelu jätkub