Kas saarlasest sõjakurjategija võis langeda juutide ohvriks?

24. augustil 1960 Kanadas Winnipegis suure pere keskel oma 53. sünnipäeva tähistades ei osanud Pöide vallas Väikese väina äärses Nenu külas 1907. aasta 11. augustil (vkj) Juuli Laagi vallaslapsena sündinud ja 19. augustil Tornimäe õigeusukirikus Aleksandriks ristitud mees kartagi, et vaid mõne päeva pärast vallandub sündmuste jada, mis vaevalt nädalaga viib ta elutee vältimatu lõpuni.

29. augustil jõudis Kanada ajalehtedesse Nõukogude Liidu uudisteagentuuri TASS teadaanne, et Winnipegis elab endine natside Eesti vangilaagri komandant, kes ostis seal maja massimõrvade ohvritelt röövitud väärtasjade müügist saadud tulu eest.

30. augustil Aleksander Laagi kodusaare ajalehes Kommunismi Ehitaja ilmunud artiklis “Avastati veel ühe fašistide metsiku kuritöö jäljed” väideti, et Tallinnast 30 km kaugusel Kalevi-Liival tapsid fašistid aastatel 1942–1943 üle 3000 inimese. “Kohtulikul uurimisel tehti kindlaks, et elajalikke massimõrvasid juhatas vahetult endine Jägala laagri komandant, praegune emigrant Aleksander Laak. Tema laskis isiklikult maha suure osa inimesi. Praegu elutseb see inimvärdjas – Aleksander Laak – Kanadas. Riisutud varaga hankis ta endale mugava villa ja sõidab luksuslikus autos,” kirjutas ajaleht.

Loe edasi Saarte Häälest.