Kautjala – Patika külaelu ohustab pendelränne
Kautjala-Patika külaselts alustas oma ärksat elu 2009. aasta kevadel. Külaseltsi asutasid 6 kohalikku meest ja naist. Magus Vain meenutab, et peale tema olid veel asutajateks Jaan Elgula, Igor Kask, Janek Kunman, Taivo Pahmann ja Triin Sepp.
Milline oli esimene ühisüritus ja kuidas see tagantjärgi tarkusega analüüsides õnnestus?
Esimene küla ühine sündmus oli jaanituli ja seda peeti ikka mitu aastat enne kui jõuti seltsi asutamiseni. Jaanituled on Patikal alati rahvarohked, kus osaleb ligi 100 inimest.
Millistest ühisüritustest koosneb teie küla aastakalender?
Detsembris saadame ära vana-aasta Patika sillal. Jaanuaris peame kolmekuningapäeva ja taliharjapäeva. Veebruaris tähistame Vabariigi aastapäeva ja Voose talispordipäeva. Märtsis tähistame vahest naistepäeva, aprillis osaleme külarahvaga erinevatel Jüripäeva sündmustel Jüris ja Vaidas ning mais viime läbi talgupäeva.
Juunis toimub laste spordipäev ja muidugi jaanipäev. Juulis võtame osa Rae valla küladepäevast ja tänavu siis veel kindlasti Voose külas Avatud Külaväravate projektist, kus aitame ette valmistada Patika-Voose rattamatka. Augustis toimub külapäev ning ühine paadimatk, lisaks veel muinastulede öö, kus me kindlasti osaleme. Septembris teeme rattamatka ja peale seda peame väikse pausi. Kuid paus on üürike, sest sügis-talvistel kuudel on vallas mitmeid tähtpäevi, mida ühiselt tähistada.
Külaelanike regulaarsetele kokkusaamistele annab põhjuse Patika Külakoor, mis käib koos kord nädalas Vaida Põhikooli ruumides ja see on hea võimalus lisaks ühisele laulmisele ka külaasju arutada. Lisaks Külakoorile tegutseb regulaarselt meie külas ka Saunaklubi Õlle 13, kus samuti on palju liikmeid Patika küla meeste seast. http:// saunaklubiolle13.blogspot.com/ Ka selles seltskonnas saab palju küla asju arutatud.
Kui keeruline on ühte üritust organiseerida ja seda teha veel sageli väikese eelarve juures?
Loomulikult on iga sündmuse korraldamine keeruline, samas tuleb seda tehes arvestada, et endal ja osalistel oleks tore sellest osa saada. Väikese eelarvega on võimalik ka teha sündmusi, millest rõõmu tunda. Heade toetajate üle on alati hea meel ja neid on meie külas ikka jagunud - nii neid, kes on korraldamisel aidanud kui ka neid, kes on tulnud appi auhindade, esinemislava, telkide või muu abiga. Ka erinevate külavanemate vahel toimub selles osas hea koostöö.
Mille poolest teie küla inimesed erinevad ettekujuteldavast keskmisest eestlasest?
Raske öelda, milline on üldse keskmine eestlane. Kui seda teaks, siis oskaks äkki ka kuidagi võrrelda. Eks meie külas ole nii aktiivsemaid kui ka passiivsemaid inimesi. Sündmuste korraldamisel peab ikka lähtuma sellest aktiivsemast osast, kelle jaoks sündmustes osalemine on sisemine vajadus. Kui oma energiaga suudame natukenegi kaasa tõmmata seda passiivsemat osa, siis oleme rahul ja õnnelikud.
Millisena näete oma külaelu tulevikku?
Loodan, et tulevikus on külas oluliselt rohkem töökohti külaelanikele. Külas elavad aktiivsed ja ühistegevustesse panustavad inimesed. Külakogukond leiab ülesse küla omapära ja oskab seda kasutada nii isiklikes kui ka külakogukonna huvides.
Kuidas võiks kõlada teie küla slogan?
Meie 2005. aastal tehtud salatiroheliste külasärkide seljal on kiri "Vaim olgu värske, jõud olgu toores, elu olgu roheline" - nimetatud omadussõnad tähistavad kõik mingil määral rohelist. Sellest tahaks ise oma elus juhinduda. Samas pole see kindlasti ainuke slogan, mis meie küla kohta käib. Me mõtleme pidevalt uusi sloganeid välja, mis meie tegevustega kaasas käivad.
Milline küla Eestis sarnaneb kõige enam teie külaeluga?
Eestimaal on kokku 4435 küla. Nad on kindlasti kõik omamoodi. Pole kunagi mõelnud, kelle moodi me oleme või kellega me sarnaneme. Siin võiks ehk välja tuua kogukonnad, kellega me tahaksime sarnaneda: Metsanurme Saku vallast, Vanamõisa Saue vallast, Juminda poolsaare külade kogukonnad Kuusalu vallast - aktiivsed ja oma kodukoha omapära väärtustavad külad, kuhu on alati hea minna.
Kes on Eesti silmapaistvam persoon külaelu eestvedajana?
Neid sädeinimesi on ikka väga palju, keda siin võiks eeskujuks tuua: Harjumaalt: Anneli Kana ja Peeter Leidma Metsanurmest, Garina Tomingas Arukülast, Olvia Laur Lehetust, Ardi Mitt Aruvallast, Aldo Laid Vaskjalast, Tanel Talve Voose külast, Helges Mändmets, Kunnar Vahtras Kolgakülast, Järvamaalt Õnne Põllumets Prandist, Jõgevamaalt Pille Tutt, Liia Lust, Läänemaalt Ene Sarapuu, Nadezda Mandel, Lea Lai, Hiiumaalt Ester Tammis. Neid on veel palju, palju.
