Keerulisemad ajad on alles ees
Kui langus oli kiire, siis muutused paremuse poole toimuvad aeglaselt. Vallale laekuv tulu koosneb maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks), kaupade ja teenuste müügist (riigilõiv, tulu haridus- ja kultuuriasutuste tegevusest, üüritulu), muu tulu (varade müük, intressitulu hoiustelt, tulu loodusressursside kasutamisest, saastetasu), toetus kohalike omavalitsuste toetusfondist ning riigieelarvest eraldatud toetus kohalike teede korrashoiuks on käesoleval aastal võrreldes 2008. aastaga väiksem kokku üle 30,5 miljoni krooni (25,25%). See on suur raha, mille võrra saame ka vähem kulutada.
Registreeritud töötute arv on viimase aasta jooksul vähenenud 305 inimese võrra, kuid tööpuudus on endiselt suur. Seisuga 31.03.2011 oli vallas 503 registreeritud töötut ning olukorra erilist paranemist ei ole märgata. Üksikisiku tulumaksu laekumine suureneb käesoleval aastal võrreldes eelmise aastaga hinnanguliselt 2,5% (1,5 miljonit krooni). Kahjuks suureneb inflatsioon kiiremini ning reaalset raha jääb järjest vähemaks.
Käesoleval aastal suutsime viia eelarve tasakaalu ainult tänu eelmise aasta jäägile. Valla oma tuludega ei ole enam võimalik katta jooksvaid kulusid, investeeringutest ning arendustegevusest ei tasu rääkidagi.
Kriitiliselt tuleb üle vaadata kõigi eluvaldkondade kulud. Haridus ja lapsed on ja jäävad prioriteediks, kuid muudatusi tuleb teha ka siin. Seda enam, et valla eelarvest läheb haridusele üle 40% (lisaks toetus riigieelarvest õpetajatele töötasu maksmiseks, õppevahendite soetamiseks ning koolilõuna toetuseks). Alates 2005. aastast on õpilaste arv vähenenud 475 õpilase võrra (1512-lt 1037-ni), kuid koosseisud ning kulud on jäänud praktiliselt samaks. Vallaeelarvest eraldatakse lasteaedadele üle 15 miljoni krooni. Lasteaedade kohamaks on olenevalt lasteaiast 3203-5239 kroonini kuus, lastevanemate omaosalus sellest on 200 krooni ning Türi linnas ei ole seda omavalitsuste ühinemisest alates muudetud. Kõigile lasteaiakohti ei jätku, samas on laste kohalkäimise protsent suhteliselt madal (näiteks Kesklinna lasteaias natuke üle 50). Tekib küsimus, kas meil on ikka lasteaiakohtade puudus, või tuleb senises süsteemis midagi kardinaalselt muuta ning meie ühist raha otstarbekamalt kasutada.
Samas moodustavad majanduse, keskkonnakaitse ning elamu- ja kommunaalmajanduse kulud kokku ainult natuke üle 9%. Neid kulusid on ka kõige rohkem kärbitud. Vaadake, millises seisukorras on meie teed ja tänavad. Käesolevaks aastaks eelarvesse planeeritud raha teede korrashoiuks on kulunud lume lükkamiseks. Ei oska vastata, kust võtta raha teede greiderdamiseks, aukude lappimiseks ja teeäärte niitmiseks. Kruusateede remondist või teede pindamisest ei tasu unistadagi. Tänavavalgustuse normaalne tööshoidmine, sotsiaalelamufondi korrastamine ning paljud muud probleemid jäävad ootama paremaid aegu.
