Kehtna kunstide kooli lõpetajad 2013

Kehtna kunstide kool saatis 17. mail kontsert-lõpuaktusel teele oma 20. lennu.

Huvikooli lõpetasid kaks noormeest: Daniel Tõevälja kunsti põhiõppe ja Reino Velleste metsasarve huvialal. Eriliseks teeb selle aasta kevade tõsiasi, et seitse aastat tagasi alanud vaskpuhkpillide õpetamine Kehtnas on jõudnud esimese lõpetajani.
Reino alustas oma kooliteed kunstide koolis 8-aastasena 2005. aastal muusika ettevalmistusklassis ning tutvus siis ühe aasta klaverimänguga. Kui 2006. aastal avati vaskpilli huvialad, oli Reino üks neljast alustajast. Vaskpillimängijatel on suurepärane võimalus ja ühtlasi ka kohustus mängida huvikoolis õppimise ajal Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkestris.
Reino on orkestris olnud viis aastat. Daniel tuli kunstide kooli 9-aastasena 2007. aastal ning hakkas alguses käima kunsti ettevalmistusklassis. Ta on lisaks kunstile õppinud mõnda aega ka löökpille ja kitarri.
Danieli ja Reinot küsitles kooli lõpetamisega seoses Liisbet Karjane, kunstide kooli eelmise aasta vilistlane.

Miks valisid just selle eriala?

Reino

: Valisin metsasarve eriala, kuna mul ei olnud muud erilist valikut. Kui käidi põhikoolis pilliõppimisest rääkimas, küsisin ma, missugust pilli soovitatakse, kui ma tahan mängida jahisarve. Vastuseks oli METSASARV.

Daniel

: Sest see meeldib mulle. Ema viis mind väiksena kunstiringi, sellest sai kõik alguse.

Missugust stiili sulle meeldib metsasarvel mängida?

Reino

: Kui täitsa aus olla, siis muusikakooli lood ei ole mulle siiani ükski eriti meelepärane olnud. Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester on koht, kus saab mängida väga erinevaid stiile. Seal on kõik lood väga huvitavad.

Mis on su meelistehnika kunstis

? Miks?

Daniel

: Pliiatsijoonistus, sest see tuleb mul hästi välja. Viimasel paaril aastal olen eriti pliiatsijoonistusi teinud ja lõputöödki on samas tehnikas.

Mis sulle meeldib Kehtna kunstide kooli juures kõige rohkem?

Reino

: Eks ikka selleks, et koolis käia, peavad olema sobilikud õpetajad ja kuna õpetajad olid väga head ja toredad, oli sinna alati tore minna.

Daniel

: Hea õppekeskkond: hea õpetaja, hea koht joonistamiseks.

Kas vahel on olnud ka selline mõte, et jätaks kooli pooleli?

Reino

: Selline mõte, et jätaks kooli pooleli, tekkis teises või kolmandas klassis. Kuid lõpuks on see hetk käes, kus seitse aastat tagasi valitud õudus on lõpusirgele jõudmas.

Daniel

: Ei ole. Mul pole siin igav olnud.

Meenuta mõnd naljakat juhtumit oma õpinguaastate jooksul.

Reino

: Kõige naljakamad hetked olid muidugi Silver Niinemetsaga, kellega koos pilliõppimist alustasime ning viis esimest aastat n-ö koolipinki jagasime. Kuid kahjuks ei suuda meenutada neist mitte ainsatki.

Daniel

: Ei mäleta küll ühtegi naljakat lugu. Meeles on hoopiski Ruhnu saarel suvepraktika laagris meeletu hulk sääski, keda pidime taluma.

Millega sa peale pillimängu veel tegeled? On sul teisi huvisid?

Reino

: Mul on veel mitu huviala. Rapla Vesiroosi gümnaasiumis on segarahvatantsurühm, kus ma tantsin, ning siis käin veel Türil laskmas iga nädal kaks korda. Tegelen jahilaskmisega.

Daniel

: Ma tegelen veel purjetamisega. Suvel on 5 korda nädalas trenn Pirital. Talviseks treeninguks on kergejõustik, ujumine, suusatamine ja jalgpall. Selle õppeaasta algusest vahetasin kooligi purjetamise pärast, õpin nüüd Tallinnas Arte gümnaasiumis.

Millega kavatsed pärast kunstide kooli lõpetamist edasi tegeleda?

Reino

: Mul on juba palju plaane tehtud. Maakonna orkestris plaanin edasi käia ning soetan endale metsasarve. Kui midagi on juba selgeks õpitud, siis tuleb sellega ikka edasi tegeleda.

Daniel

: Ei ole mõelnud. Pühendun täielikult purjetamisele ja kui aega on, siis kodus joonistan ka kindlasti.