Keila kaltsukaid kaardistamas ehk mida põnevat võib leida väikelinna taaskasutusest?

 (8)
Türi-Viljandi ettevõtted
TaaskasutuspoodFoto: Priit Simson

Kirbukas, kaltsukas, taaskasutus, komisjonikaubad – Keilas on olemas kõik ja rohkemgi veel.

Eelmisel aastal jäi mõte kaardistada Keila uuskasutuspoed mitmel põhjusel teostamata. Kui aasta jooksul oli linna juurde tekkinud vähemalt neli uut, ei saanud enam oodata. Muidu ei jõuagi neid läbi käia. Ausalt öeldes, ühe päevaga ei jõudnud ka praegu.

Üle Eesti on tuntud Sõbralt Sõbrale, sellenimelised kauplused, kokku 14, on 8 linnas. Muidugi on neil oma lehekülg Facebookis, kus ka album „Keila pood“. See annab piltides ülevaate, kui pole kunagi poodi satutud. Parem on aga ikka ise vaadata. Siin on kahes ruumis palju mööblit. Kui kauba saabumise järgsel päeval juhtuda, võib siit leida suure valiku kappe, laudu, toole, riiuleid, aga ka pehmet mööblit. Peab lausa imetlema, kuidas napile pinnale on suudetud nii palju mahutada. Muljet avaldav on lauanõude valik. Siit leiab ka nõudlik külastaja midagi, tegelikult võib aga väga soodsalt kogu majapidamise sisustada ja kaunistadagi. Suurem osa kaubast on pärit Rootsist, aga võetakse annetustena ka kõigilt, kellel üle terveid puhtaid asju. Riideid eriti ei taheta, sest seda sortimenti on palju. Eestist kogutud asjade üle peetakse eraldi müügiarvestust ning saadud vahendid suunatakse otseselt heategevuseks.

Ei oska arvata, millised on Keilas enim külastatavamad teise ringi poed, sest jaanuari esimesel poolel olid peaaegu kõik üsna inimtühjad, erandiks eelkirjeldatu. Arvan, et kõige vanemad tegijad on Tervisekeskuse vastas tornmajade all olev keldripood ja Uue tänava kaltsukas. Just nii – kaltsukaks – nimetas oma poodi rõõmsameelne perenaine. Ta tundis hästi oma kaupa: oskas tutvustada, juhtis tähelepanu materjalidele jne. Põhikaup on riided, mis tuuakse Austriast, Norrast, Rootsist, Saksamaalt ja mujalt. Ka jalanõud. On lausa kvaliteetkaupa, näit kampsuneid. Ka suuremaid numbreid. Hindade suhtes ollakse paindlikud, mida see ka ei tähendaks. Kauplusel on kaks ruumi, pluss veel vaheruumesik, kus iga asi 25 senti (täiesti korralik kaup!). Rõõm on tagasisidest, kui keegi tuleb veel tänama, ja neid juhtumeid on.

Keldripood linna ühes (kaugemas) servas osutus vägagi rikkaliku ja mitmekesise valikuga kohaks. Väikesele pinnale on oskuslikult mahutatud hea valik riideid naistele, meestele, lastele. Kaup on toodud Inglismaalt, vähesel määral võetud ka inimestelt. On täiesti uusi asju, näiteks kingi, pesu, ehteid. Kuna pood asub kesklinnast suhteliselt eemal, tasuks tähele panna lahtioleku aegu: T – R kl 11–18.

Ajaliselt kauem on lahti olnud ilmselt ka Haapsalu maantee ääres kolm lähestikku asuvat kasutatud riiete poodi, nimede järgi Hilbukas, odavad riided ja teise kaupluse taha peitunud komisjonipood. Hilbukas müüb samuti Inglise kaupa. Ikka taas riided, jalanõud, tekstiil. Asendusmüüja kinnitab, et rahvast ikka käib. Allakirjutanu jääbki imestama, et kaks poodi on täiesti kõrvuti. Tuleb üks proua, otsib sooje pikki pükse igapäevaseks käimiseks. See on momendil ainus ostuhuviline mõlema müügikoha peale. Mis muidugi ei pruugi tähendada, et siin ei käida.

Kõige rohkem üllatas komisjonipoe avastamine endise Ulla kohviku tagatoast. Teadsin, et seal on kingituste ja kosmeetika kauplus ning seda kinnitas ka info uksel. Samas on maja Haapsalu maantee poolses otsas üleval desorienteeriv uhke viit „Ulla kohvik“. (Kes peaks selle maha võtma?) Hoovi keerates jääb silma viit seinal: „Komisjonipood“. Kus? Sisenen ikkagi kingituste kauplusesse. Minu küsimuse peale avab müüjanna ukse teise ruumi. Tõepoolest, jälle riided – mantlid, joped, kleidid, pluusid. Üks naine tuleb otsima spordijopet, teine uudistab eesruumis vitriine. Nüüd näen, et osa komisjonikaupa on väljas ka siin, näiteks jalanõud, mõned ilmselt kallimad lausa vitriinis klaasi taga. Ei olegi aru saada, kus lõpevad kingitused ja algab komisjonimüük. Natuke salapärane segadus.

Loe veel

Tulles tagasi alguse juurde, siis veel neljast 2015. aastal avatud teise ringi poest. Jälle kaks neist kõrvuti endise postkontori maja teisel korrusel ja kolmas veel peaaegu samas, väljast pika pingi juurest sisse minna ehk ikkagi – kolm ühes hoones. Omanik ütleb, et tal on klassikaline komisjonipood, nagu neid oli ka nõukaajal. Siin on kõik selged suhted: inimene toob kauba, muidugi puhta, terve ja kvaliteetse, ning müügi korral saab raha. Kui kuu aja jooksul ära ei osteta, alandatakse kliendi määratud hinda jne. Riided ja jalanõud on siin korralikud ning kvaliteedile pole allahindlust tehtud. Paistab poepidaja asjatundlikkust ja kogemust.

Sama koridori peal on alles 12. oktoobril avatud Pärli Kirbukas. Siin on endistesse politsei ruumidesse ehitatud uhiuued boksid ja riiulid, mida saab igaüks rentida oma kauba müügiks. Aasta lõpul olid kuuldavasti kõik kohad hõivatud, jaanuaris jäi juba pindu vabaks. Kaupa on toodud Keilast, aga näiteks ka Paldiskist ja Haapsalust. Facebooki lehel (jah, see on olemas!) pannakse viimasel ajal iga päev välja „päeva pärlid“, suurusnumbrid ja hinnad juures. Nii et tasub uurida.

Taaskasutuspood Latern asub päris avaras ruumis, kuid pinda on veelgi, praegu laoruumina kasutatav, tulevikus ehk midagi muud. Plaanid on igatahes olemas. Austria kaup on mitmekesine, puhas ja hästi eksponeeritud: korralikult triigitud-pressitud ja stangedel. Perenaine näitab, selgitab ja soovitab meelsasti. Vajadusel leiaks siit kindlasti midagi. Peale riiete on natuke ka nõusid ja arvestataval hulgal mitmesugust käsitööd.

Keila suurim asjade uuesti kasutusele võtmise vahendaja on varsti aastaseks saav Keila Kirbukas & Taaskasutuskeskus Rõõmu Kaubamaja taga Haapsalu mnt 57d sisehoovis. Siin on samuti stangede ja riiulite rentimise süsteem, aga võetakse seisma jäänud riideid ja mööblit vastu ka niisama. Eraldi väikeses ruumis on lapsekärud, turvatoolid, suuremad mänguasjad, suusad. Viimane artikkel on praegu kõige minevam kaup. Hinnad algavad 5 eurost ja valikut on. Suures müügisaalis on iga seina ääres midagi: nõud, telerid, telerilauad, kapid, riiulid, tagapool pehme mööbel, külmik, pesumasin, aknalauad täis raamatuid, teises seinas jalanõude rivi. Kogu ruumi täidavad tihedad stangede read. Kõige rohkem otsitakse (ja leitakse) lasteriideid ja -jalanõusid. Üks väheseid poode, kus on ka lett, lausa klaasialusega. Siin näeb laias valikus ehteid, päikeseprille ja muud huvitavat väikekaupa. Seinal äratavad tähelepanu käsitööd, näiteks soodsa hinnaga kenad ruumilised raamitud pildid. Kõike, mis selles kaupluses, ei jõua üles lugeda. On näha, et siia tahetakse oma asju müügile tuua: vabu kohti ei paista. Infot saab ka Facebooki lehelt, kus külastajate kommentaarid on igati positiivsed.

Tagantjärele mõtlen, et kõikides kohtades olid kuidagi eriti sõbralikud ja positiivse hoiakuga müüjad. Keegi ei kurtnud külastajate vähesuse üle, kuigi neid peaaegu polnudki. Poodides olid võimalused riiete proovimiseks. Nägin kaste tasuta riietega.

Neile, kes suhtuvad n-ö kaltsukatesse halvustavalt, ei taha ma oma kirjatükiga midagi propageerida. Kaasaeg on aga just taaskasutust soosiv. See on, nagu Sõbralt Sõbrale poeketi Facebooki lehekülg kirjutab, „soov luua mõistliku hinnatasemega ostukeskkond, kus väärtustatakse asjade taaskasutust ja säästvat eluviisi“. Meil tehakse seda, nagu näha, laial rindel.

Ühine nimetaja külastatud poodidele on „P ja E - suletud”.

Lõpetuseks veel üks „rosin“. Avastasin, et Keilas on kaks kostüümilaenutust! Üks on poes Hilbukas, teine Paldiski mnt keldripoes.

Kes otsib, see leiab! (Muide, mina ei otsinud midagi, kui kedagi see huvitab.)