Keila vallavanemad läbi taasiseseisvumise aja: Kalev Laast
Kalevi tööalane kokkupuude Keila vallaga on olnud samuti pikk, ulatudes juba 1993. aastasse. Seega on Kalev tööalaselt olnud Keila valla arengu juures peaaegu alates selle taasloomisest.
Ta on töötanud Keila valla konstaablina, ehitusjärelevalve spetsialistina, olnud nii volikogu kui ka vallavalitsuse liige. Politseiniku hariduse omandas Kalev Eesti Riigikaitse Akadeemias ja Tallinna Politseikoolis.
Lisaks on tal juristi haridus Sotsiaal- ja Humanitaarinstituudi õigusteaduskonnast. Kalevit võib iseloomustada kui suurt looduse inimest, kes viibib võimalusel tihti kas metsas või mõne veekogu ääres.
Tema suureks hobiks on kalapüük, mis on perekonnas põlvest põlve edasi kandunud.
Tänu loodusarmastusele ja pidevale ringiliikumisele tunneb Kalev Keila valda ning siinseid inimesi nagu oma viit sõrme ning on seeläbi kodanike muredele ja vajadustele lähedal. Ta hoolib kohalikust kogukonnast ja elust ning püüab seda igati arendada ja paremaks muuta.
Kohaliku elu arengut ilmestab suurepäraselt Kalev Laasti vallavanema ametiajal tehtu, mille olulisust ei saa märkamata jätta. Kalevi vallavanema
perioodil on kindlasti üheks oluliseks teostatud projektiks Klooga järve supluskoha ja selle ümbruse korrastamine ning ujumissilla ehitamine. Ka kergliiklusteede rajamine Kloogale, Kloogaranda ja Laulasmaale sai alguse Kalevi vallavanemaks olemise ajal. Samuti on enamus veemajandusprojekte ellu viidud sellel perioodil. On loodud ja korrastatud nii reovee kogumisalasid kui ka vee- ja kanalisatsioonitrasse valla kõigis suuremates asulates. Vähem tähtis ei ole ka see, et avatud on mitmeid uusi mänguväljakuid ja Laulasmaa sai endale spordiväljaku.
Lisaks uutele tegevustele taastati mitmeid varasemaid traditsioone. Näiteks alustati uuesti eakate õnnitlemist kodus ning neile suunatud erinevate ürituste korraldamist. Samuti hakati vallapäeva traditsioonikohaselt korraldama taas Kloogarannas.
