Samas aga leiab amet KMH aruande läbitöötamise järeldusena, et hüdroenergia tootmine ei ole võimalik, kuna KMH aruanne jätab üles põhjendatud ja teaduslikud kahtlused kavandatava tegevuse negatiivse mõju osas Natura 2000 alale.

Keskkonnaamet annab oma kodulehel teada, et KMH aruanne vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning arendaja saab selle alusel astuda samme tagamaks Sindi paisul veeseaduse ja veepoliitika raamdirektiivis seatud eesmärkide täitmise. Amet annab teada, et aruandest ning sellele antud tagasisidest on võimalik selgelt järeldada, et Pärnu jõe hoiuala kaitseeesmärkide saavutamine on võimalik tehiskärestiku või kalarambi ja kalapääsu samaaegse rajamisega jõe paremkaldale.

„Keskkonnaamet loodab väga, et KMH aruande heakskiitmise järgselt otsustab arendaja konstruktiivsete lahenduste kasuks ning asub tegutsema selle nimel, et Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid saaksid täidetud,“ ütles Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal Taimar Ala.

Sindi pais kuulub teatavasti AS Rajule, kes taotleb juba mitmeid aastaid võimalust ehitada paisule hüdroelektrijaam. AS Raju juhatuse liige Andres Piiber on öelnud Pärnu Postimehele, et firmal on kehtiv vee erikasutusluba, mis annab ettevõttele jätkuvalt loa ehitada paisule elektrijaam ja rekonstrueerida vasakkalda kalatrepp ning rajada paremkaldale kalapääs.

Samas artiklis annab Andres Piiber teada, et ehitus pidavat seisma Sauga vallas kehtestamata detailplaneeringu taga, millega sooviti ehituskeeluala vähendamist jõe paremkaldal Sauga valla territooriumil ja Piiberi väitel on just keskkonnaamet seda jõuliselt takistanud.

Artiklis väidab Andres Piiber veel et AS Raju pole kunagi kavatsenud raajada paisule kalapääsu ilma elektrijaama ehitamata ning tekkinud olukord vajab Piiberi sõnul järelemõtlemist.