Kiitsharakate folkloorisuvi: üks erilisemaid ettevõtmisi oli aastaid planeeritud Kihnu-reis
Sillaotsa suvisted
Suvi algas meie jaoks, nagu ikka, suvistepüha tähistamisega Sillaotsa Talumuuseumis. Seekord oli see kokkusaamiskohaks kõigile meie tavaliselt eraldi tegutsevatele seltskondadele: folklooriringi lapsed oma laulude-lugemistega, poisid meestetantsudega, pärimusmuusikaansambel, sega- ja naisrahvatantsurühm ning meie vastsed head sõbrad-muusikud-asjaarmastajad ansamblist „Söepõletajad".
Toimus justkui aruandmine, mida hooaja jooksul meelde tuletatud või juurde õpitud sai. Samuti võis kokkusaamist pidada meie kontsert- esinemiste alguse proovikiviks koos „Söepõletajatega".
Päikegi tantsib ringiratast
Suuresti tänu meie muusikutele julgesime ette võtta osalemise Võru folkloorifestivalil, mille kandvaks ideeks oli seekord vanasõna „Päivgi tands tsõõrin". Meie tantsuringi mahtusid mulluse teatetantsu meenutused, saime jälle labajalavalsse läbi tantsida ning juurde õppida seto tantse. Kõige eredama mulje jättis esinemine söögitares, kus välisrühmad pakkusid oma rahvussööke ja -jooke. Meeldejääv oli ka tantsimine Suurel Munamäel, kus meid võõrustas sõprusrühm Haanja Tantsu Laulu Mängu Selts.
Vigala folkloorilaager
Juba kümnendat suve oleme juuli lõpu ja augusti alguse nädalal hõivatud lastele folkloorilaagri korraldamisega.
Nende aastate jooksul hästi sissetöötatud kava kohaselt saavad õpilased tegeleda näputöö, meisterdamise, jutuvestmise, laulmise, tantsimise, spordi ja pillimänguga. Kogu tegevus teenib folklooriga sinasõbraks saamise huve. Seekordset laagrit võib nimetada juba auga järjepidevuse kandjaks, sest nendest, kes osalesid esimestes laagrites, on saanud juba oma teadmiste-oskuste edasiandjad. Selline tõdemus ning lisaks, et huvilisi on alati piisavalt olnud, annab lootust toreda traditsiooni jätkumisele.
Jätkusuutlikkusele aitab omakorda kaasa, et oleme alati rahalist toetust leidnud koduvallast ning et kaugemalgi aktsepteeritakse meie püüdlusi - Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programm ning Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill. Tänu neile toetajatele on laagrist osavõtt rahaliselt jõukohane igale huvilisele ning järjekordselt oli võimalik teha väljasõite muuseumi ja Märjamaa folgile ning kutsuda laste ette meistreid-asjatundjaid. Jõudsime ringiga tagasi jälle oma kihelkonnamuuseumisse, et kogeda, kuidas linataim oma üheksa surma läbi elab. Põnev oli kohtumine loodusemees Kalev Tihkaniga, esmakordne oli võimalus Aivar Araku käe all rahvakandlel ja Feliks Kargi juhendamisel suupillil mängimist õppida. Head eeskuju andsid meile oma muusikalise muinasjutukavaga „ülepõlvlased" Terje Kauri eestvedamisel - meil kõigil on püsiva huvi ja hea tahtmise korral võimalik pääseda esinema kasvõi Viljandi Folgile.
Kui nüüd kõrvale jätta laste kurtmised selle üle, et liiga vara (kell 23!) peab magama minema ning liiga vara (kl 8.00) üles ärkama, siis jäädi laagris toimunuga väga rahule. Kõige enam mainiti positiivse poole pealt, lisaks toredatele töötubadele, lahedat seltskonda.
Pärimuse pärlid reas, sinu oma teiste seas
Sellise lausega saime tänada järjekordse pärimuspäeva sisustajaid: jututoas Illika Lõhmus ja Kaja Vallimaa, vihmapilli meisterdamist juhendas Veikko Hallik, sepikojas ootas huvilisi Argo Asumets, käsitöötoas Merike Kikas ja Astra Põlma, Anneli Ülemaante eestvõtmisel saadi valmis kaks kaunist kaltsuvaipa, pillitoas jagasid näpunäiteid ansambli „Söepõletajad" liikmed. Kontserti alustasid traditsiooniliselt folkloorilaagri lapsed oma ühislugude ja parimate paladega.
Erilise tähelepanu all oli rahvakannel ja hiiukannel. Teistkordselt olid meiega „Söepõletajad", keda on meeldiv kuulata ning veel toredam on nende pilli järgi tantsida - poisid tantsisid teibatantsu, täiskasvanud aga seto tantse. Meeleoluka punkti pani kontserdile Feliks Kark, keda võib tõepoolest nimetada suupillivirtuoosiks.
Mõeldes järgmisele pärimuspäevale esitan jällegi osalemise üleskutse neile, kel on pakkuda midagi, mille juured ulatuvad esivanemate aega. Otsime üles ja toome päevavalgele oma küla lood, pillimehed, käsitöötegijad - selleks on aega terve aasta!
Kihnu tantsupäev
Üks erilisemaid ettevõtmisi sel suvel oli aga aastaid planeeritud ja lõppude lõpuks teoks saanud Kihnu-reis.
Olime hooaja jooksul hoolega õppinud kihnu tantse ning lõpuks õnnestus meil seda õiget kihnupärast tantsuviisi näha ja kogedagi. Omapärane elamus oli saarega tutvumine veoauto kastis, väga hea ja põhjaliku mulje jättis Kihnu muuseum. Kõige tipuks võiks aga pidada kohtumist Vigala põlise kihnlase Inge Regoga, kes pakkus meile värskekalasuppi, kodukringlit ning abikaasa suitsutatud ahvenat.
Oli suvel muidki kokkusaamisi ja esinemisi, millest võivad pajatada meie seltsiliikmed ning kui sullegi tundub selline tegevus meelepärane olevat, siis sügisel on kõige õigem aeg liituda folklooriseltsiga. Lähemalt saab kogu meie tegevusega tutvuda koduleheküljel: http://web.zone.ee/arakad/
