Kiltsi mõisa seinamaalingud
Esmalt tutvustan hoone peakorruse plaani, et minu selgitavad viited oleksid paremini mõistetavad.
Teiseks piiluks korraks kaugemasse minevikku ja vaataks seinale trepialuses.
Annan lühikese ülevaate ruumide restaureerimistööde eelsest seisundist.
Selgitan restaureerimistöödel järgitud kontseptsiooni.
Kokkuvõtteks mõned näited antiigi mõjutustest 18. ja 19. sajandi interjööri maalingutele.
Olulisemad ruumid peakorrusel: Korrus jaguneb kaheks paralleelseks anfilaadiks. Lõunapoolne saab alguse erksavärvilise salongiga, mida oleme kutsunud „pompei” toaks. Salongi nurgauks viib lõunatorni valgusküllasesse ruumi - illusoorsesse aiapaviljoni. Lõunapoolne anfilaad läbib saali, varasemat söögituba ja lõpeb väikese nurgaruumiga, hilisema vannitoaga. Põhjapoolne paralleel saab alguse raamatukogust ning läbi salongi pääseb uude suurde söögisaali, mis lõpeb läänepoolse nurgatoaga. Raamatukogust pääseb nurgaukse kaudu põhjatorni, kus asub väike kabinet.
Trepihall peidab aga oma salakambris hoone kõige varasemat maalingut, mille mina julgeksin dateerida rootsi aega. Seda iseloomustavad tahmamustad akantuse suled ja krooni kujutis, mis omakorda viitab rootsi aegsele omanikule - Otto von Uexküllile, kes oli abielus Margareha von Gilseniga. Uexküllide perekonnavapp sisaldab krooni motiivi, mis meenutab seinal leiduvat.
Salong - ruum 205 Esmased uuringud ning restaureerimisülesande ja projekti oli teostanud Mõisaprojekt, eesotsas Nele Rohtlaga.
Peamine restaureerimisülesanne nägi ette säilinud seinamaalingute maksimaalse avamise.
Kõige huvipakkuvam tundus esimene kihistus, mis seondus Benckendorffide renoveerimisjärgse perioodiga.
Restaureerimistööde ulatust ei olnud võimalik töö alguses koheselt ette näha, kuna kahjustuste täpsest määrast puudus enne maalingute väljapuhastamist täpsem ettekujutus.
Esmalt kõrvaldati ruumist 1941. aastal paigaldatud vineerpaneel, mis tänuväärselt oli kaitsnud seina alumist pinda, kuid mille alla oli peitunud ka demonteeritud kamina jäljend. Kamina asukoht oli märgitud 1827. aastast pärinevatele joonistele. Enne seda asus kahe ruumi vahel kahhelahi. Esialgselt heas olukorras tundunud sein ei andnud kahjuks olulist võimalust täiendavate säilinud maalingute avastamiseks kuna ahju asukohast edasi oli kahe ruumi vahele raiutud suur kaarjas ava. Võimalik, et 20. sajandi alguse remonttööde käigus. Vähesed esimese kihistuse viimistlusjäägid viitasid algsele ukseavale samas alaskahe ruumi vahel. Üllatust pakkus trepipoolse ukseava kohal olev sein, mis oma kujundusega ei viidanud varasemale avale.
Ruumi lagi pakkus suurt väljakutset. Kas on võimalik välja puhastada esmase kihistuse juurde kuuluv laedekoor? Lae seisund ei olnud just kiita, katuseprobleemide tõttu esines tugevaid veekahjustusi ja sellest tulenevaid värvimuutusi ning soolade ilmnemist. Lae välises ringis oli kohati üsnagi hästi säilinud teise kihistuse maalingud, kuid viited esimese kihistuse maalingutele piirdusid siin paari punase värvitäpiga. Erinev oli olukord lae keskosas, kus väga selgelt tuli esile esimese kihistuse kaheksaharulise tähe motiiv ja sellel ka hilisema roseti õrnad jäljed. Tugev tahmakiht teise kihistuse dekooril viitab viimase pikaajalisusele. Võimalik Krusensternidega seonduv periood.
Kahe kihistuse probleemistik ilmnes selgelt ka seintel. Nele Rohtla pakkus lahendusena teise kihistuse dekoori kandmise saali, kus kahjuks ei olnud võimalik varasemat dekoori tüüpi määratleda. Ruum oli ilmselt korduvalt tapetseeritud, seinal leidus sellele viitavaid makulatuurijääke.
Ruumis 205 avanesid väikeste meeldivate üllatustena seinal varasema uuringu jäljed (aastast 1941), ning kamina ehituse eelse dekoori jäljed selle taga. Kõige rõõmustavam oli välja puhastada kolmas kolmik figuurikompositsioonist.
Tööde teostamisel mängisid suurt rolli noored restaureerimistudengid Tartu Kõrgemast kunstikoolist ja meie kooli vilistlased ning restaureerimissuuna õppejõud.
Maalingute retuðeerimisel järgisime Euroopas kaasajal levinud lähenemist, kus peamine kõlajõud peab jääma originaalile, uus aga laseeritakse sammuke tahaplaanile, heledamas ja nõrgemas tonaalsuses. Ruumi tervik nõudis teatud kompromisse paneelide lahenduses, kuna endise ava kohale jäi sein ja ahju esialgne rekonstruktsioon langes ära.
Erakordselt huvitav on dekoor ka lõunatornis. Taolise illusoorse ruumi loomine oli Euroopas antud ajastus levinud võte, kuid Eestis pole hetkel teada nii suures mahus taastatud illusoorset aiapaviljoni.
Ruumi seinad olid tugevalt kahjustunud, ning restaureerimistööde käigus avati ka üks kinnimüüritud aken. Restauraator Eve Ermann on ülesandega väga hästi toime tulnud ja ruumi tervikmulje on suurepäraselt saavutatud. Huvitava detailina võiks vihjata illusoorsele seinaniðile, mis viitab postamentahju asukohale ruumis. Ruumilahenduse eeskuju ulatub kindlasti antiiki. Sarnase illusoorse aiamotiivi, kuigi väiksemas mahus, leiame lähedal asuvast Liigvalla mõisast.
Raamatukogu ruum ei andnud oma seisundi tõttu kuigi palju lootust, kuigi vihjeid võimalikele maalingutele varasemates uuringutes esines. Kerli Pütsepal õnnestus suurt kannatlikkust ülesse näidates seinapinna puhastustööde käigus siiski ruumitervik taastada ning selle juures ka kaunilt ja kergelt kujundatud lagi taastada. Antud ruumi kujunduse seoseid antiikse Domus Aureaga märkas koheselt Hilkka Hiiop, kes aastaid oli keiser Nero palees teostanud restaureerimistöid.
Põhjapoolne torn on oma seinalahenduselt lihtne, neid on katnud pikki aastaid tugevad raamaturiiulid. Lagi seevastu elegantselt dekoreeritud kogu korrusele omases värvipaletis: hele sinakas roheline ja roosaksa punane. Samuti ilmneb kahe kihistuse olemasolu, mis diplomandi Vesta Naruski lahenduses sai liidetud meeldivaks tervikuks. Hilisem hall pits annab täiendavaid ringimotiive vaheldudes õrna taimornamendi ja elegantsete luigemotiividega.
Hilisem söögituba on stiilselt ümber ehitatud perioodil, kui mõisaomanikuks oli Alfred Uexküll-Güldenband. Kaunite tooniüleminekute Art Deco´lik karniis annab ruumile ilusa stiilse terviku. Kuid ka selles ruumis esineb Benckendorfide ajastusse kuuluv maalingukiht. Kaunid trofeekimbud on sinise lindiga riputatud kerge oksapärjaga ääristatud tahvlitesse.
Märkimata ei saa jätta ka elegant-set laekujundust lõuna-lääne nurgatoas, kus hiljem asetses vannituba, ilmselt Güldebandi ajast.
Lõpetuseks pöörduks veel esimesse ruumi ja vihjaks võimalikele mõjutustele.
Miks oleme esmase emotsiooni ajel nimetanud seda pompei toaks? Tuba iseloomustab erk kollase ookri põhitoon ning sellel heledad tahvli, mis lõpevad kaarja motiiviga, keskmes kolmikfiguurid. Antiiksete graatsiate eeskuju võiks kindlasti otsida esmalt kreeka vaasimotiividelt, kuid ruumi tervik järgib antiigist pärit reeglistikku, mis on lahendatud sajandile iseloomulikus võtmes. Seniste antiigimõjutustega seinamaalingute hulgas on Kiltsi puhul tegemist kõige varasematega senileitute hulgast. See on ajaliselt kattuv Inglismaal levima hakanud Adam stiiliga, stiil, mida nimetatakse selle looja Robert Adami järgi ja kes oli üks paljude hulgast, kes viibis pikalt Itaalias, teostas ülesmõõtmisi Pompeis ja Herkulaniumis väljakaevatud hoonetes ning oma stiilis kombineeris interjöörimaalinguid vaasidelt ning muudelt esemetelt kopeeritud motiividega. Tänu neile kahele linnale omame ülevaadet ka Kreeka kultuurist ning selle kadumaläinud hellenistlikust perioodist. Kõrgklassitsism võtab omaks enam kreekalikku vaoshoitust ja elegantsi.
Kasutatud kirjandus:
The Genius of Robert Adam His Interiors( Eileen Harris)
Empire Style Authentic Decor (B. Chevallier, M. Walter)
The Splendor of Roman Wall Painting.
Pastor Knüpfferi mälestused
Brotze “Estonica”
