Kiltsis tähistati 210 aasta möödumist admiral Krusensterni ümbermaailmareisi algusest

Kiltsis tähistati konverentsiga 210 aasta möödumist admiral A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisi algusest. Kiltsi ajalookonverentsid said jätku 3. augustil toimunud konverentsiga „210 aastat admiral A. J. von Krusensterni ümbermaailmareisist".

Konverentsi juhatas sisse Kiltsi Põhikooli õpilase Minna Joori luuletus „Krusensterni merereis":

Nad lahkusid sadamast 1803
meretuultega kadus neil jalge alt tolm.
„Nadežda" ja „Neva" neil laevadel nimeks
nendega Venemaa auks tehti imet.
Polnud ookeanist kaarte täpseid veel,
kuid Krusenstern need kaardid koostas oma mereteel.
Üks mitmetest peatustest oli Nuku Hival,
seal saarel nad kõndisid kuumal liival.
Seal kohtasid saare elanikke
ja kunstnikud maalisid kohalikke.

Vallavanem Indrek Kesküla tundis konverentsi avades heameelt, et rahvusvaheliste konverentside traditsioon Kiltsis kestab ning admiral Adam Johann von Krusensterni tegevusega seonduv koondab jätkuvalt huvilisi. „Pean oluliseks, et me tänapäeval pöörame tähelepanu nendele inimestele, kes suutsid oma aega positiivselt mõjutada ja muuta. Üheks selliseks isiksuseks on A. J . von Krusenstern, kes ise väärtustas haritust ning võitles sihikindlalt oma eesmärkide nimel;" rääkis Kesküla.

Konverentsi esimese poole sisustas Venemaa Riikliku Televisiooni režissööri Olga Petrakova filmi „Krusensterni purjed" lühivariant.

Ingliskeelsete subtiitritega venekeelse filmi vaatamise muutsid äärmiselt huvitavaks Olga Petrakova enda selgitused ja kommentaarid. 

Krusensterni-teema on olnud Olga Petrakova töö oluline sisu juba 2000. aastast peale. Ta on käinud purjekaga „Krusenstern" kaasas paljudel reisidel ning osales ka 2005.-2006. aastal tehtud ümbermaailmareisil, mis oli pühendatud admiral Krusensterni 1803.-1806. a juhitud ümbermaailmareisi 200. aastapäevale.  Nende laevareiside ajal jutustas tuntud kapten Gennadi Kolomenski Olga Petrakovale väga palju meresõitjast Adam Johann von Krusensternist. Pärast palju aastaid 1803-1806. aasta ümbermaailmareisi uurimisele pühendanud ajaloolase Leonid Sverdlovi kirjutatud raamatu „Krusenstern ja Rezanov" lugemist tekkis Petrakoval idee teha sellest ajaloolisest reisist film.

Olga Petrakova rääkis kokkuvõtvalt: „Oma filmi rajasin ma dokumentaalsetele materjalidele, „Nadežda" leitnandi Jermolai Lövensterni päevikule ning purjeka „Krusenstern" jungadele.  On laialt teada, et esimene Vene ümbermaailmareis alustel „Nadežda" ja „Neva" tegi palju teaduslikke ja geograafilisi avastusi, mis tõi Venemaale laialt kuulsust, aga vähestele on teada, kui keeruline oli olukord „Nadežda" pardal ning et Krusenstern pidi korduvalt üles näitama ülimat kannatlikkust ja mehisust, et ta elutöö ei hävineks. Minu film on pühendatud suure Adam Johann von Krusensterni nime tõstmisele vajalikku kõrgusesse. Film „Krusensterni purjed" on omamoodi sensatsioon Vene televisioonis. Film sai eetriaja Venemaa päevadel 11. ja 12. juunil 2012. a kui telekanalis „Venemaa kultuur" näidati filmi kõiki nelja seeriat."

„Jätkan Krusensterni ja merendusega seonduvat tööd ka edaspidi. Olen mõelnud filmile meresõitjate elust. Mida rohkem üksikasju ma teada saan, seda suurema austusega suhtun Krusensterni isiksusse," rääkis Olga Petrakova.

Olga Petrakova tegi filmi valmimise ajal tihedat koostööd Krusensterni-nimelise MTÜ varasema juhi Lembit Keerusega ning külastas Kiltsit mitmel korral. Ta oli Kiltsis ka 2010. aasta rahvusvahelise konverentsi ajal ning käis siin mõne nädala eestki kui purjeka „Krusenstern" meeskonna liikmed ja kursandid külastasid Kiltsi mõisat. Mõlemast korrast näitas ta konverentsil ka väikest videokokkuvõtet.

Geograafi ja teadusajaloolase Erki Tammiksaare ettekande teemaks oli „Vene esimene ümbermaailmareis ja selle tähtsus Vene impeeriumi poliitikas":

„Ajavahemikul 1793-1799 seilas Krusenstern Briti laevadel nii Atlandi, India kui ka Vaiksel ookeanil. Ta otsustas aastate jooksul kogutud kogemused ja teadmised Briti laevastiku toimimisest ja kaubandustegevusest Vaiksel ookeanil realiseerida ning koostas tagasiteel laeval Bombay Castle Venemaa ümbermaailmareisi plaani. Krusensterni plaani olulisemaid aspekte oli Vene impeeriumi suure ulatusega arvestamine. Impeeriumi suurus muutis äärmiselt keerukaks Kamtšatka ja Vene-Ameerika varustamise. Läbi Siberi kulgevat teed mööda võttis kaupade transport aega vähemalt kolm aastat. Seetõttu olid transpordikulud riigile väga suured. Krusensterni plaan nägi ette kolooniate regulaarset varustamist ümbermaailmareisidega. Krusensterni kaubanduslik ümbermaailmareis tõi endaga kaasa olulisi tulemusi nii teaduslikus kui ka poliitilises mõttes. Ka majanduslikus mõttes tõi ümbermaailmareis kasu, kuigi Vene impeeriumi kaug-ida alade varustamine maksis riigile endiselt liiga palju."

Teemal „A.J. von Krusensterni nimi kaardil ja väljaspool seda" rääkis Krusensterni tegevust põhjalikult uurinud ajaloo- ja geograafiahuviline Madis Michelson:

„A.J. von Krusensterni teaduslikku ja kartograafiaalast tööd on tunnustatud tema nime andmisega geograafilistele objektidele, laevadele ja lennukile, tänavatele ja pargile ning kraatrile Kuul. Tema nime on saanud taime- ja loomariigi esindajad ning kool Saksamaal. Krusensterni nime leiame nii filateeliatoodetelt kui müntidelt, loeme romaanide lehekülgedelt või kuuleme multifilmitegelastelt."

Kiltsi kooli õpetajad Kati Hiir ja Liisu Tähe esinesid ettekandega „Admiral Krusensterni ja Kiltsi lossi seos õppekavaga".

Nende sõnul võimaldab Kiltsi loss muuta koolitunni õpilastele elamuseks. Lossi mitmekülgsed võimalused ei sea piire vanusegruppidele ning tunde on võimalik luua kõigile ja erinevate õppeainete tarbeks. Ajalootunnis saab tutvustada lossi ajalugu, geograafiatunnis admiral Krusensterni tegevust ja tema ümbermaailmareisi ning park annab põnevat ainest loodustundide jaoks. Pärandiaasta raames kasutasid Kiltsi lossiga tutvumise võimalust ka õpilased mitmeist erinevaist Eestimaa paigust.

Õpilane Minna Joor rääkis noorgiidiõppest Kiltsi koolis. Olulise plussina tõi ta välja, et need õppetunnid arendavad õpilastes üheaegselt nii esinemis- kui ka kuulamisoskust. Paraneb ka inglise keele oskus ja julgus inglise keeles rääkida. Väga hea praktika saavad noored giidid külastusmängu „Unustatud mõisad" ajal külastajatele lossi tutvustades.

A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ kauane liider Lembit Keerus andis konverentsil osalenutele väga hea ülevaate mittetulundusühingu poolt seni tehtust. Ettevõtmiste loetelu ja olulisus oli muljetavaldav.

Konverentsi lõpetuseks kutsus noorgiid Minna Joor huvilisi lossiga põhjalikumalt tutvuma.

Krusensternide perekonna poolt tervitas konverentsil osalenuid perekonna Peterburi liini esindaja Olga Vorobjova. Perekonna Saksamaa ja Rootsi liinide esindajaid seekord osalejate seas ei olnud, aga kirja teel soovisid nad konverentsile edukat kulgu ja rõõmustasid Krusensterni mälestuse jäädvustamiseks Kiltsis tehtu ja tehtava üle.

Aitäh A. J. von Krusensterni nimelisele MTÜ-le, Lembit Keerusele, Kiltsi kooli direktorile Merje Leemetsale ja kõigile, kes konverentsi korraldamisele kaasa aitasid. Konverentsi toetas EL Leader-programm.