Kirik keset küla? III
Jalutan metsas. Minust jäävad maha jäljed. Kuna lumi osaliselt kannab, siis mõned jäljed on põgusad, mõned väga sügavad. Milliseid jälgi jätan oma elus? Põgusaid, sügavaid? Milliste jälgedega olen kellestki üle trampinud, millistega liigutanud kellegi hingekeeli? Ja siis tuleb sula ning kõik jäljed kaovad.
Ristiusk on sügavad jäljed jätnud meie rahva kultuuri, teadvusse ja alateadvusse. Vahel tundub, et igapäevases elus teame vaid nendest asjadest siis, kui vaatame kalendrisse. Jõulud on alati 25. detsembril ja jõuluõhtul, 24. detsembril läheb iga endast lugupidav inimene kirikussse.
Ülestõusmispühadega, mis sel aastal algavad Suure Reedega 22. aprillil, on lugu teine. Ei tea, mis nendega peale hakata. Kas ehk reedel mune värvida? Vaba päev ikkagi...
Mõni sõna ülestõusmisest. Jeesuse Kristuse sünd, elu ja ülestõusmine on aluseks ühe maailma levinuma religiooni, ristiusu tekkele, aga aluseks ka maailma ajaarvamisele. Pühade aeg langeb kokku juutluse paasapühade ajaga. Ristiusk andis sellele uue tähenduse. Kui juudid tähistasid paasapüha Egiptusest vabanemise pühana, siis Jeesuse jüngrid tähistasid ülestõusmist kui Kristuse võitu pimedusvägede üle. Ülestõusmise fakt murdis iga inimese jaoks tee Jumala ligiollu. Tee, mis algab juba siin elus kristlasena ja jätkub kord teispoolsuses igaveses kirikus.
Milline on kiriku sõnum täna kõige tavalisemale inimesele? Tegelikult tänapäeva inimene ei erine millegi poolest inimesest, kes elas 100, 200 või enam aastat tagasi . Iga inimese vajadus on kuhugi kuuluda: perekonda, külla, tööpaika, sõpruskonda, osaduskonda. Alati on olnud neid, kes tunnevad end kodus kristlaste hulgas – kirikus. Nõukogude aja propaganda väitis, et kui need kolm memme ära surevad, kes pühapäeval kirikus käivad, saab kiriku uksed kinni panna – jäädavalt. Ma mäletan neid artikleid oma noorusest. Nüüd olen juba pensionieas ja kirik seisab keset küla endiselt /juba 700 aastat/ ja kirikukellad kutsuvad meid igal pühapäeval kell 11 jumalateenistusele.
Üks kiriku sõnum on kindlasti järjepidevus. Ajad, kombed, riietus, muusikastiilid on muutunud, aga kirik oma sõnumiga on jäänud kestma. Missugusele vajadusele sinus ja minus vastab kirik peale vajaduse kuhugi kuuluda.? Üks laps on väga tabavalt ütelnud, et meis kõigis on Jumala suurune auk ja see ei saa täidetud enne, kui Taeva ja maa looja seal troonile on asunud. Kirik vastab küsimustele:
Kust me tuleme?
Kes me oleme?
Kuhu me läheme?
Igal aastal kevadel saab meie loodus otsekui uue kuue. Toimub totaalne puhastumine. Iga kevad toob kaasa uue värskuse ja rõõmu puhangu. On toimunud otsekui tohutu suurpuhastus.
40-päevane paastuaeg eelneb Lihavõttepühadele /siit siis pühade eestikeelne nimi/. Kiriku funktsioon ühiskonnas on avaldada puhastavat ja muutvat mõju meie ühiskonnale. Kui inimesed kogunevad armulauale, eelneb sellele piht, mis tähendab inimese isiklikku patukahetsust Jumala ees. Ikka selleks, et Jumal saaks toimetada inimeses suurpuhastust.
Ukrainas on kuurortpiirkond nimega Trusgavets. Koht, kus miljonid neeruhaiged on saanud mineraalveeallikatest abi. Selles linnas oli nõuka-ajal kummaline komme. Kord nädalas löödi kella ja mööda linnatänavaid sõitis aeglaselt prügiauto. Häirekell kutsus: andke ära oma vana prügi! Kiriku funktsioon ühiskonnas peaks olema seesama häirekell. Anna ära oma vana prügi: andestamatus, vaen, pahameel, kurjad teod ja mõtted!
Nii palju siis üldist juttu pühadest. Kuid meie kogudus tunneb rõõmu, et vaatamata Eestimaa raskele majandusolukorrale, lõpetasime majandusaasta plussis, võlgadeta.
Konkreetsetest plaanidest nii palju:
- Sel suvel tahaks teha koguduse viimaste aastate leerilaste kokkutuleku.
- On plaan puhastada meie pastoraadi tiik, austamaks paika, kus meile kallis vabadussammas 50 aastat puhkas
- Võtta kasutusele surnuaiana kirikust lõuna pool asuv plats.
- Jätkata pastoraadi pargi korrastamist ja alustada uut haljastamist.
