Kirjaniku saabudes arenes sundimatu vestlus, esitati kü­simusi igalt elualalt. Jutuks tulid nii poliitika kui ka kir­jandus ja meedia, väikesi põikeid tehti ka hariduse vald­konda. Veelkord leidis kinnitust rahvatarkus: kes palju teeb, see palju jõuab.

Arvan, et need, kes ohtrat „ärapanemist" ootasid, võisid ka pisut pettunud olla, sest õhtu oli pigem sõbralik ja sü­damlik, erilisi teravusi ei kostnud kusagilt.

Lahkudes jagas hr Juur lahkelt autogramme ja näis üpris rõõmus süllekukkunud suupistete üle.

Kergteel kodu poole liugu lastes jäi minulgi loota, et här­ra minister kenasti kodulinna tagasi jõuab.