Kodulugu: Lugu ühest koolmeistridünastiast
On selgunud huvitav asjaolu meie kooliloos - Rannu kihelkonnas on koolmeistritena töötanud päris mitu koolmeistrite suguvõsa, kus isad pärandavad oma ameti poegadele ja need edasi oma poegadele. Ühest sellisest tulebki seekord juttu.
Kui Rannu kool on ikka lugenud oma otseseks eelkäijaks Koopsi kooli, siis on mõneti arusaamatu, et ei juubelivoldikus 1689 - 1994 ega ka kooli kodulehel toodud koolijuhtide loetelus pole üldse kirjas nime Varik. Ometi aastatel 1832 - 1909, ehk 77 aastat, juhtis seda kooli koolmeister perenimega Varik. Seega vääriks see suguvõsa lähemat tutvumist.
Varikute suguvõsa kaugeim leitud esindaja Keno Andres (1737 - 1803) elas Viljandi kreisis Vana-Võidu mõisas Keno talus, nagu nimigi näitab. Tema kaasa nime pole teada. Andresel oli kolm poega - Mats, Jüri ja Ado. Matsil omakorda oli naise Kadriga kolm poega - Jaan, taas Mats (1800 - 1888) ja Tõnis, kes sündisid juba sama mõisa Saare Annuse talus. Ju siis jäi elamine kitsaks ja kuna hakkas moodi minema ränne Tartumaale, kus paremad väljavaated maa saamiseks, kolis viimatinimetatud Mats Varik oma perega 1. oktoobril 1832. aastal (v.k.j.) Tartu kreisi Rannu kihelkonda. Just aasta tagasi oli peresse sündinud poeg Jaan. Esialgu elati Kangro Axeli talus (kusagil praeguses Utukolga külas, kus asub Kangro talu), aga juba 1850. aasta hingeloenduse ajal Koopsi külas Rakke-Lauri talus, mis jäigi Varikute koduks pikaks ajaks. Kas Mats Varik oli koolmeister ka enne Rannu kihelkonda kolimist, pole õnnestunud selgitada, sest Vana-Võidu mõisa hingeloend, kus Mats viimati seal kirjas oli, on saanud tugevasti kannatada ja välja lugeda õnnestus vaid tema nimi. Kiriku personaliraamatus selle kohta märget pole.
Mats Varikuga on seotud üks huvitav ajalooline seik. Nimelt oli ajal, mil tema Rannu maile kolis, siinkandis üsna aktiivne vennastekoguduse (hernhuutluse, Unitas Fratrum) tegevus. See oli lühidalt öeldes Saksamaal 1722. a. alguse saanud katoliku kiriku vastu suunatud omamoodi protestantluse vorm. Kuigi Eestis oli tollal juba luteriusk, levis see ilming ka siia ja Rannust kujunes omamoodi vennastekoguduse keskus, kuhu käidi isegi teiselt poolt Võrtsjärve. Liikmeid oli üle 700. Ja nende hulka kuulus ka Mats Varik. See liikumine ei olnud seadusevastane, kuid oli polnud meeltmööda kirikuisadele. 1855. a. kirikuvisitatsiooni ajal kaebas pastor Krause nende peale ja Mats Varik koos mitme teise aktivistiga kutsuti visiteerijate ette. Praost luges neile ette vennastekoguduse seaduse ja näitas, et nad peavad õpetaja vastu alandlikud olema. Neid sunniti end süüdi tunnistama ja õpetajalt andeks paluma (Linda Andressoni käsikirjast „Ajalooline traditsioon Rannu kihelkonnast 1928. a. Suvel").
Mats Varik oli Koopsi koolmeister kuni 1857. aastani. Aga juba 1854. aastal hakkas tema kõrval õpetajaametit pidama tema poeg Jaan. Jaan oli õppinud Rannu kihelkonnakoolis (köstrikoolis) ja omandanud õpetajadiplomi 24. augustil 1854. a. (v.k.j.). Kui Õpetatud Eesti Selts 1863. aastal korraldas üleriigilise ankeetküsitluse õpetajate töö kohta, siis oli üks vastajatest ka Jaan Varik. Allakirjutanul on olemas koopia tema ankeedist, kus on näha tema ilus käekiri ja tollele ajale iseloomulik keelekasutus. Tema õpetuse all oli siis 36 poissi ja 26 tüdrukut. Koolis käidi iga kuu 4 päeva kõik korraga, aga nende hulgast 30 last käisid koolis igal nädalal, osa 4, osa 2 päeva nädalas. Abilisi Jaanil ei olnud, oli vaid koolivanem, kes kontrollis laste kooliskäimist. Otsest palka koolmeister ei saanud (ja ei streikinud ka!). Tasuks oli mõisa poolt 7 taalrimaad. Et lugeja mingi ettekujutuse saaks selle maatüki suurusest, siis 60 taalrimaad oli üks adramaa, ehk maa, mida suudeti harida ühe adraga.
Jaan oli abielus Liso Jürgenthaliga, kes oli sündinud 1840. aastal Kudina mõisas, minu lapsepõlvekodu lähedal. Ja huvitava seigana leidsin, et Liso vennatütar oli minu vanaema vennanaine. Jaani peres oli 5 last. 1875. a. aga Liso suri. 1877. aastal abiellus Jaan Liis Peetsiga, kellega sai veel 3 last.
1884. a. kolis Jaan Varik elama Palamuse kihelkonda Luua mõisasse, oma esimese naise sünnikodu lähedale. Kas ta seal veel koolmeistriametit pidas, ei ole teada. Jaan Varik suri 3. veebruaril 1913. a. Luua mõisa Erikvere küla Reino talus. Kiriklikus surmakandes on surma põhjuseks märgitud vanadusnõtrus. Postimehe leinakuulutuses on märgitud, et „pühapäeva hommiku kell 4 lahkus kerge haiguse järel vaikselt siit ilmast 81 1/2 aasta vanuses Jaan Varik". Ta maeti Palamuse kalmistule.
Jaani lahkumisel Rannust jäi siia tema poeg ristinimega Kusta, hiljem muudetud Gustaviks. Gustav oli sündinud 9. septembril 1859. a. Oma isa ametis alustas ta 1879. aastal ja töötas sellel kohal kuni 1909. aastani. Siis lahkus perekond Tartusse algul Peetri koguduse, hiljem Pauluse koguduse hingekirja. Ta suri 4. jaanuaril 1925. a. halvatuse tagajärjel. Postimehe leinakuulutuse andmetel maeti teda aga sünnikoha Rannu kalmistule. Rannu kooli aukohus oleks haud leida ja korras hoida.
Aga sellega ei ole veel kõik. Äsjakirjeldatud Jaan Varikul oli vend Jüri. Jüri poeg Mihkel sündis 9. septembri 1879. a. Õppis eelnimetatud Gustav Variku juures Koopsi koolis ja ka temast sai koolimeeskeeleõpetaja, kuigi ta ei ole olnud kooliõpetaja Rannus. Ta oli aga senistest kõige nimekam, kuna on kantud ka Eesti Kooli Biograafilisse Leksikoni. Tõsi, tema perenimi oli Varrik, mis tuleneb sellest, et eelmistel sajanditel oli aeg, kui nimede sees kaashäälikud kirjutati topelt, täishäälikud aga lühidalt. Nii on Varikud olnud ka mõnedes allikates Varrikud ja nii jäigi Mihkli perenimeks Varrik. Tema biograafia on aga sootuks avaram kui vaid koolmeistriamet, Nii kuulus ta 1919. a. Asutavasse Kogusse, 1917 - 1936 Viljandi linna volikogusse. 1944. a. põgenes ta Eestist, jõudes 1952. a. Kanadasse, kus oli samuti kooliõpetaja. Ta suri 8. jaanuaril 1967. a. Torontos.
Ja veel... Mihkli vend Jaan Varik (mitte segi ajada eelkirjeldatud Jaaniga!) oli praeguse rannulase Aavo Põldmaa vanaisa. Aavo kaasa Eve on aga praegu Rannu kooli hinnatud õpetaja. Koolmeister on ka nende väimees Aimar Arula, Rannu kooli vilistlane. Nii jõudsimegi tänapäeva välja.
