Koeru Keskkool tähistab 285. aastapäeva
On viiteid, et juba 17. sajandil anti Koeru kihelkonnas lastele kooliharidust, praeguseni on kirjalikke tõendeid kooli tegutsemisest Koerus alates 1727. aastast. Siis hakati Koerus maarahva lastele jagama koolitarkust, esialgu kestis õppetöö ainult mõned aastad ja õpetati peamiselt lugemist, kirjutamist ja rehkendust. Eriti kiire areng koolihariduse andmisel toimus möödunud sajandil. Kui sajandi algul võis Koerus saada 4-klassilist haridust, siis alates 1975. aastast keskharidust.
Viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv tasapisi vähenenud: kui algul oli 404 õpilast, siis praegu on 293 õpilast, siiski viimastel aastatel on arv püsinud 300 juures. Rõõmustab see, et esimesse klassi asus õppima 39 õpilast. Õpilaste arv väheneb terves Eestis, Koerus on olukord lootusrikas, sest ettevõtlus on hästi arenenud. Kui Eesti paljudes piirkondades on õpilaste arv vähenenud kolmandiku või enama võrra, siis meil neljandiku võrra.
Kooli peamine edukuse näitaja on õppeprotsessi tulemused. Riigieksamite tulemuste poolest oleme vabariigis esimese poole hulgas, 2009. aastal isegi 35. kohal, siis olime maakonnas parimad, tavaliselt oleme olnud maakonnas esimese kolme hulgas. Heaks õppekvaliteedi näitajaks oli ka 36. koht avalik-õiguslikesse ülikoolidesse riigieelarvelistele kohtadele õppima asujate hulga hindamisel. Muidugi ei pinguta me ainult heade riigieksamite tulemuste nimel, oluline on, et õpilased saaksid areneda võimetekohaselt. Meie oleme tavakool, gümnaasiumi võtame vastu kõik, kellel on tõsine õpisoov. Peame oluliseks, et õpilased leiaksid tegevust ka tunniväliselt: tegeleksid oma huvialadega ja puhkaksid aktiivselt. Meie õpilased on paistnud silma paljudel koolivälise tegevuse aladel, oleme olnud tublid, laulmises, tantsus, näitemängus, kunstis, spordis jt aladel. Ereda näitena paistame silma TV 10 olümpiastardi võistlustel, kus oleme olnud viimastel aastatel auhinnalistel kohtadel, praeguse seisuga oleme esikohal selle aasta sarjas.
Aastal 2009 valmis kooli juurdeehituse esimene järk. Kooli tulevik sõltub palju sellest, kuidas suudame kaasas käia tänapäeva nõuetega. Valusa löögi andis meie riiki tabanud majanduslangus, praegu saame ainult unistada renoveerimistööde jätkamisest. Kunagi peab see siiski toimuma, tahame ju jõuda samale tasemele kui Soome koolid. Heaks eeskujuks on meie sõpruskool Ilmajoel, Jaako Ilka kool, neil kulus kooli renoveerimiseks 11 miljonit eurot. Hea võimalus oli tutvuda uuenenud kooliga selle õppeaasta sügisel. Kui omavahendeid on vähe, tuleb kasutada kõiki teisi võimalusi kooli olukorra parendamiseks. CO2 kvoodi rahadest hankisime koostöös vallaga 5,4 miljonit krooni, selle aasta suvel toimub kooli peamaja ja võimla soojustamine.
Põhiküsimuseks on praeguseks kujunenud aga keskhariduse andmine. Kuigi meil õpilasi jätkub ja tulemused on head, ähvardab meid ikkagi gümnaasiumiosa sulgemine. See on seotud üleriigilise kampaaniaga gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks, mida veab Haridus- ja Teadusministeerium. On oluline, et gümnaasiumihariduse kättesaadavus, kindlus ja kvaliteet ei halveneks. See oli peamiseks juhtmõtteks, mis koorus välja hiljuti toimunud rahvakoosolekul. See jääb ka meie tegevuse eesmärgiks: Koeru peab jääma keskhariduse saamise võimalus. Milliseks kujunevad arengud, ei ole veel selge: kõik on veel algusjärgus. Praegu jätkame vanal viisil.
