Kõigepealt tänud maavalitsusele ja vallavalitsusele. Vallavalitsusele sellepärast, et rahva teavitamisse tõsiselt suhtuti ja maavalitsusele sellepärast, et see küsitlus üldse toimub. Vastasel juhul oleks tõenäoliselt rahva häält ignoreeritud , pandud uus ja võimsam liin paika, võetud mets maha ja korras. Teine asi on aga küsitluse küsimused ise. Teadagi on ju võimalik küsimus kokku panna nii, et saad selle vastuse mida tahad. Seda nimetatakse avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Sellepärast kirjutangi teile, head ristikad. Et te sellest küsitlusest ära ei kohkuks, selle ikka ära täidaks, aga et te ennast ka eksitada või lausa lollitada ei laseks.

Küsimustes number neli, viis ja seitse on otseselt konksud sisse peidetud. Küsimus neli ütleb kõigepealt, et selle uue liiniga ohutus suureneb ja suureneb elektrienergia varustuskindlus. Kas see on meie jaoks oluline? Ju ikka - ohutus on ikka oluline. Veel ohutum oleks aga liin siis, kui ta asulaga piirnevas osas maa alla viidaks. Kahjuks sellist alternatiivi meile ei pakuta.

Läänemaa varustuskindlus sõltub eelkõige madalpingeliinidest ja need tegi meil Fortum korda. Pigem on see küsimus ikka terve Eesti varustuskindlusest, mitte konkreetselt Risti või Läänemaa omast.

Küsimuse neli viimane punkt on aga tõesti sigadus. Huvitav küll, kui sadu ja sadu kilomeetreid pika liini puhul sellest kaks kilomeetrit maa alla pannakse, kas see tähendab Risti elanike jaoks võrgutasude 4 - 20 kordset liinitasude tõusu elektriarvetel? Ei tähenda. Jutt ei ole terve trassi maa alla viimisest. Jutt ei ole üleüldse kõikide Eleringi uute trasside maa alla viimisest. Jutt on sellest, kas Ristile jääb alles müratõke ja hulgaliselt kena männimetsa ja alevi park maantee ja asula vahel või mitte. Kahe kilomeetri kõrgepinge maa alla viimine aga ei mõjuta mitte mingil moel võrgutasu Risti elanike elektriarvel. Kas võrgutasude tõus elektriarvel oleks oluline? Muidugi oleks. Ükski inimene ju ei vastaks siin ei. Ainult et küsimuse sisus peitub vale väitega hirmutamine. Mina ise seda punkti pigem ei täida. Kirjutan juurde, et küsimusele ei saa vastata, sest väide ei ole tõene ja nii jääbki.

Viies küsimus on ka vahva. Kirjutage, mida te sellel ala teete... Nojah - pargis käin jalutamas ja jaanitulel. Lapsed jooksevad kogu aeg metsas ringi. Aga suuremas osas kõnealusest alast ma ju ei tee midagi. Haljasvöönd kaitseb alevit müra ja heitgaaside eest ja on ka lihtsalt ilus. Kui tihti ma liini ja maantee vahelises kaasikus käin ja mis ma seal teen? Üldse ei käi ja midagi ei tee. Kas see tähendab et kaasiku võiks nagu maha võtta? Eks ma siis nii kirjutangi. Ala nr 3 - iga päev sõidan mööda ja kasutan vaatamiseks. Ala nr 5 - iga päev olen oma õues Tallinna maanteel ja kasutan maanteemüra vähendamiseks.

Lõpetuseks aga küsimus number seitse. Küsijad tunnevad huvi, kas ma olen lihtsalt stagnant ja progressi pidur või mitte. Ja nüüd on nii, et kui vastan et jah, ma ei taha muutusi, siis ütleb arendaja, et ah, nad seal ongi sellised, neid pole vaja kuulata. Kui ütlen, et olen muuutustele aldis, siis ütleb arendaja, et näed - põhimõtteliselt ju nad pooldavad muutust. Ennekõige ootaks mina aga, et arutluse ja arvutamise alla võetaks ka selline variant, kus liin maakaablisse viiakse. Olgu siis see paar kilomeetrit neli korda kallim kui muu osa liinist. Inimeste elukeskkond on ka midagi väärt.

Pakutud variantidest aga tunduvad minu jaoks parimad need, kus liin on maantee äärde viidud - ükskõik siis kummale poole teed. Vana liinikoridori saab siis täis istutada ja saab meie alevi haljasvöönd veelgi tõhusam olema.