Kohtuti valla aasta tegija Paavo Kivisega ja tunnustati paremaid sportlasi
Paavo Kivine sai Väike- Maarja kui Lurichi sünnikoha tunnustuse selle eest, et ta siit sirgunud Eesti rahvusliku suurmehe tegemised ja tõekspidamised raamatusse kokku koondas, neid ühiskonnale taas teadvustas ning meie rahvuslikku mälu värskendas.
Enne aktuse algust tutvustas Paavo Kivine huvilistele lähemalt oma eelmise aasta lõpukuudel ilmunud raamatut "LURICH".
Pärast 2006. aastal valminud Kristjan Palusalu raamatut, hakkas Paavo Kivise mõte üha sagedamini peatuma Georg Lurichil - Lurichist polnud tõepoolest keegi senini kokku pannud ühtegi märkimist väärivat raamatut. Palusalu raamatumaterjali hakkas ta koguma juba 1970.ndail aastail. Sai isegi Palusalu endaga rääkida ja tema käest olulist infot kuulda, samuti sai rääkida paljude inimestega, kes Palusaluga olid kohtunud, temaga rääkinud ja koos tegutsenud. Lurichi puhul seda võimalust ei olnud.
Üheks ajendiks raamatu koostamisel oli ka see, et nii Lurichi ema kui Kivise ema on mõlemad pärit ühest kandist, Järvamaalt Öötlast. Ka meie valla aukodanik Aino Lukman on sealt kandist pärit ning Paavo Kivisega samas kooliski käinud. Kuigi ta Kivisega varem kohtunud ei olnud, sai Aino siiski rõõmsalt tervitada: „Ütlen Sulle kohe otse: Tere, Paavo!"
Paavo Kivine valla aasta tegija auhinnaga, kunstnik Riho Hüti teemakohase klaasimaaliga. Foto: Ilve Tobreluts
Raamatu materjali kogumise käigus külastas Kivine Velise muuseumi Läänemaal, Väike-Maarja muuseumi, spordimuuseumi ja kõikvõimalikke teisi kohti, kust lootis Lurichiga seonduvat materjali leida. Tema enda arvates õnnestus tal suurem osa Eestis Lurichi kohta olemas olevast materjalist kokku koguda.
Aga Lurich oli suure osa oma elust Venemaal, mitmetes Euroopa riikides ja Ameerikas. Sealt on enamus Lurichiga seonduvat materjali kokku kogumata. Kivine loodab, et mõni noorem inimene, temast vahest kaks või veel enamgi korda noorem inimene võtab Lurichi materjali kogumist jätkata ja koondada see uueks teoseks. Siis õnnestub ehk päevavalgele tuua ka Lurichi suure auhinnakollektsiooni saatus.
Päris paljud praegustest tippsportlastest pürgivad poliitikasse. Küsimusele, kas materjali uurides selgus ka Lurichi poliitiline taust, leiame vahest kõige parema vastuse raamatust: ta oli tšempion, treener, popularisaator, teoreetik, oraator, organisaator, kirjamees, artist, lavastaja, ettevõtja, poliitik - sellest kõigest jätkuks elutöösks korraga kümnele.
Eesti sai esimesel iseseisvusajal olümpiamängudelt 21 medalit, samal ajal kui Läti vaid 3 ja Leedu mitte ühtegi. Millest selline erinevus? Eestlaste sportlik aktiivsus ja medalite rohkus sai vaieldamatult tõuke Lurichi algatustest, isiklikust eeskujust ja tema sportlike eluhoiakute propageerimisest.
On teada, et Lurich oli oma treenitud kehaga ka kunstnikele modelliks taieste loomisel. Kivine uuris küll ka seda, kas on leida seoseid Lurichi ja mõne kunstniku ja kunstiteose vahel, aga see ei õnnestunud. On siingi uurimata tahke veel küll ja küll...
Aktusel tehti kokkuvõte möödunud spordiaastast ja kuulutati välja valla paremad sportlased kuues kategoorias.
Parim meessportlane - Indrek Mägi Parim naissportlane - Kertu Rebane Parim võistkond - Triigi võrkpallivõistkond Parim treener - Vaido Rego Sportlikum perekond - perekond Visnapuu Sportlikum vabatahtlik - Väino Haiba
Tunnustati ka Lääne-Virumaa eelmise aasta sportlikumat küla - Triigi küla ning maakonna sportlikuma perekonna nimetuse nominenti - perekond Nõmmistet ning sportlikuma vabatahtliku nimetuse nominenti - Aimar Türbsalit.
