Koolivalve käivitamise eel lapsevanemate seas läbi viidud pilootuuring näitas, et lapseva­nemad muretsevad enim nar­komaania ja koolivägivalla pä­rast. Koolivalve grupp jagab oma töö planeeritud patrulli­mise ja koolidest tulnud pöör­dumistele reageerimise vahel. Suur osa koolivalve tööst kulub tööle noorte suitsetajatega. Sel õppeaastal on munitsipaalpo­litsei pidanud trahvi määrama 252 korral – enamjaolt suitse­tamise või alkoholiseaduse rik­kumise eest.

Rikkumiste statistikat vaada­tes ei saa öelda, et eesti ja vene koolide või erinevate linnaosa­de koolide vahel joonistuksid välja olulised erinevused. Kooli­lapsed panevad sarnaseid rikku­misi toime igal pool ning oluli­ne on rikkumistele reageerida ja noorsoopolitseid kaasates ves­telda nii noore õigusrikkuja kui ka tema vanematega. Vähem on olnud narkoväärtegude juhtu­meid. Kuna munitsipaalpolitseil ekspertiisi tegemise õigus puu­dub, kaasatakse narkokahtluse korral alati politsei ja ka võima­liku rikkumise menetlemine lä­heb üle politseile.

Lisaks koolilastest õigusrik­kujatega vestlemisele peame oluliseks vanemate teavitamist ja nendega suhtlemist, sest ai­nult koostöös perekonnaga on võimalik noorukit tegelikult mõjutada. Munitsipaalpolitsei võtab ühendust kõikide lapse­vanematega, kelle võsukesed on vahele jäänud suitsetami­se, narkootilise aine või alko­holi omamise või avaliku kor­ra rikkumisega. Enamasti on rikkumisest vanematele teata­mine nende jaoks tõesti eba­meeldiv üllatus. Osa vanemaid küll tunnistab, et on lapse suit­setamisest teadlik, kuid ei oska midagi ette võtta. Ja osa lapse­vanemaid lihtsalt ei suuda eba­meeldivat uudist uskuda.

Meeldetuletuseks vanemate­le, et alaealise suitsetamise eest saab määrata trahvi kuni 600 krooni, huuletubaka kasutami­se eest sama palju ning ka al­koholiseaduse rikkumise eest saab määrata trahvi kuni 600 krooni. Trahv tuleb küll tasuda vanematel.

Lisaks patrullimisele ja koo­li väljakutsele reageerimisele teeb munitsipaalpolitsei ka en­netustööd. Kuna viimasel ajal on noorte seas oluliselt kasva­nud huuletubaka kasutamine, siis on munitsipaalpolitseini­kud enamikus koolidest viinud läbi esitluse huuletubaka kasu­tamise tagajärgedest, sh kõigis Lasnamäe koolides. Huuletu­baka tarvitamise ehk moehai­guse mõju tervisele ja ohtlik­kust ei oska hinnata ei õpilased ise ega ka nende vanemad. See­tõttu on munitsipaalpolitseini­kud sageli teinud teavitustööd lastevanemate koosolekutel, aga ka tundides õpilastele.

Kokkuvõtte koolivalve töö tõ­hususest saab teha esimese täis­tööaasta täitumisel, kuid esi­algseid hinnanguid saab anda juba praegu. Kuigi koolivalve­le pühendunud munitsipaalpo­litseinikke on vähe, on nende töö siiski tuntav. Erinevalt mõ­ne aasta tagusest ajast ei kohta koolide ümbruses enam kar­jakaupa lapseohtu suitsetajaid. Mida rohkem munitsipaalpo­litseinikke koolide ümbruses liigub, seda vähem näeb seal narkodiilereid. Teadmine, et erariides munitsipaalpolitseini­kud võivad oma kontrollikäigu­le tulla mistahes ajahetkel, dist­siplineerib ka õpilasi.

Ei saa mainimata jätta ka Mu­po ja politsei tublit koostööd koolides turvalisuse tagamisel. Kui Mupo tegeleb koolivalvega, siis tänu Mustamäe linnaosava­litsuse koostöövalmidusele toi­musid novembris ja detsembris mitmes Mustamäe koolis nar­koennetusreidid, mille käigus politsei tuvastas mõjuaineid kasutanud õpilasi. Siinkohal võib ainult kiidusõnu öelda: kui selline koostöö on võimalik erinevate tasandite vahel – riik, linn, linnaosa, koolid ja lapse­vanemad – siis on meie šansid koolides suurema turvalisuse tagamiseks päris kõrged.

Õpikeskkonna turvaliseks muutmine on pidev ja järjekin­del töö ning selle arvelt kokku­hoidmine ei tasu ära ka kitsas­tes oludes.