Kuidas Otepääl läheb?

Otepää on nii Eestis kui ka naaberriikides üsna hästi tuntud turismisihtkoht. Turismiringkondades ringi liikudes on pidevalt kuulda isegi kadetsevaid ohkamisi, et mis teil viga, Otepääl on ju kaks turismihooaega - suvi ja talv, toimuvad suured rahvusvahelised üritused, Otepääd on ju nii ammu tuntud jne, teil läheb kõik väga hästi. Seda on loomulikult kena kuulda ja sellistes ütlustes on suur osa tõtt ka sees.

Vaatame siiski lähemalt, kuidas meil on turismialal läinud?

2011. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 2,7 miljonit sise- ja välisturisti. 2010. aastaga võrreldes oli välisturiste 16% ja siseturiste 10% rohkem. 2009. aasta majanduslangus mõjutas Eestit vähem (-3,7% külastajate langus) kui muud Euroopat, kus külastajate arv langes 4,9 % võrreldes 2008. aastaga. 2010. ja 2011. aastal on Eesti külastajate arv teinud suure hüppe. Eelmisel aastal külastas Eestit 15,6% rohkem välisturiste kui 2010. aastal, mujal Euroopas oli see juurdekasv vaid 6,0% (2010. a +13,3%, muu Euroopa + 3,2%). Võrreldes muu Euroopaga on need muljetavaldavad tulemused!

Kui aga vaadata, kus need tuhanded külastajad peatuvad, selgub, et Tallinnat külastab 90%, Läänemaad 27%, Põhja- Eestit 9,4% ning Lõuna-Eestini jõuab vaid 8,5% välisturistidest. Ja kuigi Lõuna- Eestit külastanud välisturistide arv on suurenenud 10%, on see number oluliselt väiksem, kui kogu Eesti välisturistide arvu suurenemise 15,6%. Seega on Lõuna-Eesti välisturistide külastatavuselt vaeslapse osas. Seda rohkem peame pingutama, et välisturist ka meieni jõuaks.

Miks on meile oluline välisturistide juurdekasv? Sel on lihtne põhjus. Kuna Eestis elab 1,294 miljonit inimest, ei saa külastajate arv meie siseturistide arvelt oluliselt kasvada. Seega saab turismimajandust suurendada eelkõige välisturistide abiga.

Kuna Statistkaamet kogub andmeid maakondade lõikes, ei saa kahjuks välja tuua ainult Otepää piirkonna andmeid. Kuna aga kogu Valgamaa turismist on koondunud ca 80% Otepääle, siis tegelikult saamegi infot peamiselt Otepää kohta.

Valgamaa numbrid kahjuks mingeid tõusutrende ei näita. 2011. aastal vähenes Valgamaal majutatute ööbimiste arv 2% (- 3110 võrra). Kui siseturistide ööbimiste arv mujal Lõuna-Eestis kasvas (+ 7%), siis Valgamaal vähenes see -5% (- 5525 võrra). Kõige suurem langus toimus Soomest tulnud külaliste seas. Valgamaal ööbis -13% (- 1862 võrra) vähem soomlasi kui mujal Lõuna-Eestis, kus soomlaste ööbimiste juurdekasv oli +5% (+3697 võrra). Ainsa positiivse muutusena võib tuua Vene turistid, kelle ööbimiste arv kasvas Valgamaal +24% (3055 võrra). Samas jäi oluliselt alla muule Lõuna-Eestile, kus kasv oli 60% (17 855 võrra). Valgamaad külastas 69% sise- ja 31% välisturiste, mujal Lõuna-Eestis oli see suhe 67/33. Need olid statistilised andmed kogu Valgamaa kohta.

Kuidas on lood Otepääl?

Otepää Turismiinfokeskus (TIK) on käesoleva aasta I kvartalis teenindanud kokku 2526 klienti, mis on 26,8% madalam kui eelmisel aastal ning võrreldes 2007. aastaga 50% madalam. Nii kehva aprilli, kui sel aastal, pole TIKis kunagi varem olnud.

Turismihooaja tippkuuks loetakse juulit. Eelmise aasta juulis oli Valgamaa majutusettevõtete tubadest täitmata 63%, ainult Jõgevamaal oli täitmatatubade arv veelgi suurem, 69%.

Kui võrrelda käesoleva aasta esimest nelja kuud varasemate aastatega, siis on 2012. aasta alanud taas langusega. Valgamaal ööbis 7% (- 2037) vähem külastajaid kui 2011. a samal ajal. Kui minna tagasi 2007. aastasse, siis ööbis Valgamaal sel perioodil 33 629 inimest, 2012. a oli see arv 26 660, mis on koguni 21% vähem. Ilmselt mängib siin olulist rolli Otepää MK etapi külastajate arvu vähenemine, mis omakorda näitab, kui olulised on suursündmused piirkonna jaoks tegelikult.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Otepää kaotab oma külastajaid Eesti teistele piirkondadele ning üldisest Eesti turismisektori kasvust meie kahjuks osa ei saa. Mujal Eestis tehakse sarnaseid asju ja tegevusi, millega Otepääl on kunagi alustatud. Üle Eesti on rajatud ning hooldatakse sadu kilomeetreid suusa- ja matkaradu, avatud on ja avatakse uusi mäesuusanõlvasid, luuakse piirkondadesse vaatamisväärsusi, teemaparke.

Näiteks Paides 2010. a avatud ajamuuseum on kordades kasvatanud Paide külastajaid.

Kas tass on pooltühi või pooltäis?

Mind rõõmustas tõsiselt, et 30. mail toimunud EASi Turismiarenduskeskuse ja MKMi (Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium) Eesti uue riikliku turismiarengukava seminaril kirjeldati Otepääd Tartu järel Lõuna-Eesti teise olulise reisisihtkohana. See on meie jaoks väga oluline sõnum!

See, et Otepääd nähakse ühe Eesti tõmbekeskusena, annab meile olulise konkurentsieelise, sest tulevane riiklik turismiarengukava toetab piirkondlike tõmbekeskuste igakülgset väljaarendamist, et tagada kliendile kvaliteetne ja mugav teenus kogu reisi vältel.

Turismisihtkoha arendamisel on vajalik kolme osapoole - turismiarendajate, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse tõhusat ja tulemuslikku koostööd. Need kolm osapoolt on nagu tabureti kolm jalga, kõik peavad võrdselt hästi toimima, sest muidu ei seisa tool püsti. Taburet on veelgi kindlam, kui see seisab neljal jalal. Neljas jalg, mis annab stabiilsuse, on kohalik elanik. Vaid õnnelikud ja rahulolevad piirkonna püsielanikud suudavad luua ja pakkuda külastajatele kvaliteetseid teenuseid ja meeldivaid emotsioone.

Nüüd on meil võimalus võtta see roll ja vastutus, et olla Eesti üks olulistest tõmbekeskustest. Mida oleme valmis selleks tegema?

Ees ootab suvi. Otepääl korraldatakse erinevaid kontserte, toimuvad kaks rahvusvahelist suurüritust - Rally Estonia ning triatlon Tri Star 111.

20.-21. juulil toimub Rally Estonia. Tänavu oleme koos korraldajatega mõelnud, kuidas Otepää piirkond võiks rahvusvahelisest suurüritusest, kuhu oodatakse kuni 20 000 külastajat, võimalikult palju kasu saada. Otepää Turismiinfokeskus teeb kõigi lähipiirkonna majutusettevõtetega koostööd ning vahetame pidevalt infot, et tagada kuni 30 km raadiuses majutuskohtade maksimaalne täituvus. Siinkohal annan edasi korraldajate sõnad meie toitlustus- ja teenindusettevõtetele, ümbruskonna kauplustele, tanklatele: palun püüdke tagada kaubaga varustatus kogu ürituse ajaks, sest oluliselt suurema külastatavusega peavad arvestama kõik teenindusasutused kiiruskatsete piirkondades. Mõistlik oleks pikendada ka ettevõtte lahtiolekuaegasid.

Kohalikel elanikel on võimalik kiiruskatsete piirkondades rajada oma maadele tasulisi telkimis- ning parkimisalasid, samuti võib seal müüa oma talutooteid ja -saadusi (NB! Ralli korraldajate sõlmitud kokkulepped ei luba ralli ametliku toitlustajaga konkureerida!) Lisaks on meie piirkonnale pakutud võimalust osaleda ralli kaubatänaval, et tutvustada läbi erinevate atraktsioonide, maitseelamuste ja tegevuste Otepääd ja Lõuna-Eestit. Rohkem infot saab Otepää Turismiinfokeskuse või korraldajate käest.

8. juunil toimus SA Otepää Turismi eestvedamisel matkateemaline ümarlaud Bernhard SPA hotellis. Osalesid nii Otepää piirkonna turismiettevõtjad, Otepää valla, RMK ja Looduspargi esindajad. Kutsutud oli SA Vapramäe-Vellavere- Vitipalu juhataja Gea Järvela, kes tutvustas lähemalt, kuidas naaberpiirkonnas Elvas matkaradade arendamine ning külastajate teenindamine toimub. Kõlama jäid mõtted, et meie ettevõtjad ise saavad oma teenuseid muuta põnevamaks ja meeldejäävamaks. Otepää piirkonnas on olemas giidid, kes on valmis läbi viima matku Pühajärve ümbruses ja mujal Valgamaal. RMK hooldab ja korrastab vähemalt 2 korda nädalas matkaradu ning lõkkeplatse, spordivahendite laenutajatega saab kokku leppida ning vajaliku varustuse rentida. Kas jõuaksime koostöös veel selleks suveks mõne toreda matkapaketi välja töötada?

See on vaid väike osa sellest, mida juba täna saab teha. Turismiinfokeskuse poolelt saan lubada, et anname oma parima olemasolevate võimaluste piires, et külastajatele Otepää piirkonda tutvustada, luua võimalusi koostööks nii ürituste korraldajate kui kohalike ettevõtete ja elanike vahel ning jagada võimalikult operatiivset infot suvesündmuste ja - aktiivsete puhkamisvõimaluste kohta.

Kui sul on küsimusi, näiteks kuhu oma külalistega minna või mida põnevat teha, siis oleme avatud iga päev ning heameelega pakume lahendusi, mis sind edasi aitavad.

Lõpetuseks toon ühest uuringust pärinevad tulemused. Mis motiveerib reisima uude sihtkohta?

SÕPRADE SOOVITUSED 86 %, internetist lugemine 69%, sooduspakkumised 14%, reklaam 10%. (Aivar Ruukel 2011). Loogem siis koos neid toredaid põhjuseid, et sõpradel oleks, millest rääkida.

ENE REEDI, SA Otepää Turism

Kõik statistilised andmed pärinevad Statistikaameti www.stat.ee leheküljelt ning EASi ja SA Lõuna-Eesti Turism ettekannetest.