Külakojas valmivad väikesed meistriteosed
Läksin ühel laagripäeva ennelõunal kohapeale vaatama, mis põhjustab sellist tungi väikse külakeskuse päevalaagrisse.
Soojast päikesest külakoja hämarusse astudes leidsin eest toimeka seltskonna - kes toksis viltimisnõelaga villa, kes sättis juhendaja abiga lõikeid kangale, kes pusis minusuguse disainivõhiku silmale tabamatut käsitööd teha. Külakoja seintel ja nööri küljes rippusid varasematel laagripäevadel valminud tööd.
Mitut meistriteost oleks hea meelega soovinud endalegi soetada, aga Aira ütles, et kunst kuulub autoritele ja iga laps saab kõik tööd pärast laagri lõppu endaga koju kaasa, seega müügiks pole midagi. Eriti jäid kripeldama omanäolised riidest kotid, mille kandja kindlasti seltskonnas laineid lööks. Võib-olla tasuks järgmiseks aastaks ennastki laagri nimekirja sättida.
Sundi ei ole
Aira on aga rõõmus, et lapsed tahavad tulla ja teha. "Ega meil siin midagi sunniga ei käi, igaüks teeb omas tempos ja nii nagu parajasti vaim peale tuleb," räägib ta. "Oleme igaks päevaks välja mõelnud uue teema ja tehnika ning mul on abiks toredad juhendajad Ruth, Kärol ja Krister. Ja kui mõnel lapsel jääb eelmisel päeval töö pooleli ja on soovi sellega jätkata, siis nii teemegi, kunsti ei tohi kiirustada."
Nädalase laagriperioodi jooksul saavad lapsed kätt proovida viltimises, keraamikas, klaasvitraaži tegemises, ehete ja pilli valmistamises ning ka rätsepatöös. "Reedel on pidu, sööme omavalmistatud küpsisetorti ja lapsed esitlevad disainilaagris valminud töid," ütleb külakoja perenaine. Aira arvab, et küllap lastele ja nende vanematele meeldib laager ka seetõttu, et laps saab turvaliselt ja mugavalt laagrisse ning koju, vahepealne aeg on aga huvitavalt ja kasulikult sisustatud. "Meile tulevad lapsed igal hommikul nii siitsamast, oma külast, kui ka Sauelt, Sakust ja Kiili vallast, laagribuss toob ja viib," selgitab ta.
Tegemist on palju
Käime vesteldes mööda külakoda ringi ja imetleme juba tehtud töid - võtmetaskud, põlled, kotid, klaasvitraažid, savikausid.
Maja taga on püsti suur suvetelk, kus ka hulk lapsi sees toimetamas. Aira: "Kes tahab, toimetab oma projektiga õues telgis, siin on kõik samad vahendid olemas, mis majas seeski. Käsitööks peab ruumi olema ja igaüks saab ise valida, kus ta parajasti tegutseda soovib."
Juunikuu on külakojas üldse tihedalt tegemisi täis, räägib Aira uksel hüvastijätuks: "Ega kui laagrilapsed ära koju lähevad, siis päev ei lõppe, täna on ju jalgpall!" Külakojas on nimelt jalgpallihaigla Vääna osakond tegutsemas. Õhtuti vaadatakse suurelt ekraanilt ühiselt jalkavõistlusi, tehakse panuseid ja ennustusi ning tuntakse ennast muidu mõnusalt.
