Lagedi koolist tehakse mõnus ja hubane lasteaed-põhikool

Abivallavanem Meelis Kasemaa annab ülevaate Lagedi põhikooli renoveeri­mise projektist.

Koostöös Lagedi põhikooli renoveeri­va ettevõtte AS Parmeroniga on vallavalit­susel valminud kooli ja lasteaia renoveeri­mise projekt.

Võrreldes vallavalitsuse koostatud esialgse Lagedi põhikooli renoveerimise eskiisiga on töid tegev arhitektuuribüroo PIN Arhitektid leidnud mitmeid häid la­hendusi, et muuta renoveeritav põhikool­lasteaed veel rohkem kasutajasõbraliku­maks ja atraktiivsemaks.

Tõstmaks esile ajaloolist, 1930. aasta­te tunnustatud arhitekti August Volbergi projekteeritud hoonet, on juurdeehitis kujundatud selgelt eristuma ajaloolisest koolihoonest. Imiteerides vana hoonet suuremas mahus sarnaselt esialgse eskii­siga, jääks ajalooline osa varju ja kaotaks oma väärikuses. Uus lahendus on „rõõm­sama" välimusega, mis on lasteasutusele ka sobivam.

Tulenevalt kõrgest radooniohust piir­konnas, otsustati loobuda uute keldriruu­mide rajamisest. Lisanduvate hooneosade alune on „hingav" ja seeläbi on võimalik vältida keldriruumides radoonitaseme tõusu.

Kavandatavas hoones on kõik õppimi­seks vajalikud ruumid kogu ulatuses kolm meetrit kõrged, erinevalt eskiislahenduse madalate lagedega katusekorrusest. Li­saks täienes esialgse eskiisiga võrreldes spordisaali osa aeroobikasaaliga, tänu millele saavad Lagedi aleviku aeroobika­huvilised tulevikus kodu lähedal aeroobi­katrennis käia.

Lasteaia ruumid on kavandatud esime­sele korrusele ja eraldi sissepääsuga, mis tagab laste mugavama pääsu mänguala­dele hoovis ning vähendab hommikust üheaegset tunglemist trepikojas.

Kui vaadata koolihoonete ühenduse logistikat, siis antud eskiisi järgi on õpi­lastel sööklasse lühem tee. Õpperuumid on selgemalt jaotatud (2. korrus õppetöö,

3. korrus sport). Ruumide parameetrid on paremad. Uue lahenduse puhul on jälgitud, et õppeklasside ja lasteaia ruumide sügavus tagaks loomuliku valguse kogu klassi ulatuses.
_________________________

Ajalugu kordub

Ootus pääseda lõpuks ometi uhkesse ja ilusasse kooli oli suur ka 72 aastat tagasi, mil ehita­mise protsess tundus liiga pikale veninuna. Vana koolimaja olnud äärmiselt külm, ahjud tuleohtlikud ja ahjutorudest tilkunud lastele tõrva kaela. Lagedi uue koolimaja esimene projekt valmis 1929. aastal. Projekti autoriks oli ehitustehnik

K. Jõgi. Selle kavandi järgi ehitamist siiski ei alustatud. 1934. aastal oli kooliehitus jälle päevakorral. August Volberg tegi järgmise projekti, mis pälvis koolivalitsuse heakskiidu. 1936. aasta mais sai Rae vald 8000 krooni laenu, et oleks võimalik Lagedi koolimaja ehitusega alustada. Nurgakivi pandi 1937. aastal. 1939. aasta alguses toimunud lastevanemate koosolekul kostis nurinaid selle üle, miks kooli­maja valmimine venib. See oli venima jäänud aastateks. Lapsevanemad saatsid koolidevalitsusele kirja. Koolidevalitsus manitses lapsevanemaid ja märkis, et nende süü läbi küll ehitus nii pikaks ei veninud, pigem peituvat põhjus selles, et Lagedi elanikud on soovinud oma uues koolimajas teha moodsaid muudatusi. Eesti Vabariigi aastapäevast kaks päeva hiljem, 26. veebruaril 1939 toimus koolimaja pühit­semistseremoonia. Piduliku aktuse valmistas kool ette koos ühiskondlike organisatsioonide­ga. Osaliste arvates kestis üritus umbes kolm tundi. Rahvast oli kokku tulnud väga palju - esi­mene klassiruum ja vestibüül olid külalisi täis. Peaministri saabumisel moodustasid õpilased aurivi ja peaministri abikaasale kingiti lilli. Kunstnik Viktor Turp oli maalinud uuest koolimajast maali, mis kingiti Voldemar Pätsile tänutäheks elektrivalguse toomise eest uude koolimajja (aktuse ajal koolimajas siiski elektrit veel polnud!).

Tekst pärineb Lagedi kooli kodulehelt. Koostajaks ajalooõpetaja Sirje Piho.