Rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Peaaegu 90% rahvuspargi pindalast hõlmavad metsa-, soo-, niidu-, ranniku- ja mereökosüsteemid. Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on klint, mis loodusliku lahkmejoonena eraldab liigestatud rannajoonega rannikumadaliku paetasandikest. Asustusajalooliselt eraldab klint rannikul paiknevad ridakülad hajaasustusega sisemaaküladest. Siinne muinas- ja mõisaajast säilinud ajaloopärand on rikkalik.

Lahemaa rahvuspargis on sel suvel plaanis mitmeid ettevõtmisi: allveepärandi ja merendusseminar koostöös Muinsuskaitseameti ja Käsmu meremuuseumiga, lina- ja villapäevad koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi ja Sae taluga, 4-päevane taluarhitektuurikoolitus Hagumäe taluhäärberis koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega, Seppade päevad ja laat „Ausad asjad" koostöös Jaanioja käsitöötaluga, keskkonnaameti keskkonnaahariduse osakond korraldab rahvusvahelist Junior Rangeri õppelaagrit ja käimas on Lahemaa külamaastiku arhitektuurivõistlus „21. sajandi kodu Lahemaal".

"Lahemaa süda on kivides, keha metsades ja nägu randades. Siinse merest kasvanud maa pinnamood jutustab Läänemere nõos aastatuhandete jooksul vaheldunud veekogudest. Kunagise mandrijää raskuse alt vabanenud maapind kerkib tänini, vormides madalatest saared ja saartest poolsaared. Linnulennult on rahvuspargi rannajoon 46 kilomeetrit, kuid tegelikult lookleb 145 kilomeetri ulatuses ümber nelja poolsaare," kirjeldab Lahemaa mitmekesisust rahvuspargi kauaaegne direktor Arne Kaasik.