Lauldes kevadesse
Veebruar oli vanal ajal puhkusekuu enne suuri kevadtöid. Paraku Uhlapere Seltsis suurest puhkamisest ei tulnud midagi välja.
Tegemisi jätkus kõigisse nädalatesse. Koos lastega tähistati Uhlapere Seltsis vastlapäeva. Linaliugu said lasta kõik soovijad ning erinevaid tegevusi jagus igas vanuses õpilastele.
Täname kõiki, kes vastlapäeva õnnestumisele oma õla alla panid.
Vallamaja juhtijad austasid vanarahva tarkust vankri talvise rautamise kohta ja kutsusid kohaliku elu edendajaid ning seltse Tahku Taresse ühiskohtumisele, et saada omavahel rohkem tuttavaks, pidada aru kuhu ja kuidas edasi minna, millised on koostegutsemise kohad, millisena näevad seltside eestvedajad tulevikku vallaelaniku seisukohalt.
Peamine sõnum koosviibimiselt oli: mida inimesed saavad ja tahavad kohapeal ise teha, et meil kõigil hea oleks siin elada.
23. veebruar oli seltsirahvale ja segakoorile tegus.
Hommik algas häälte lahtilaulmisega seltsimajas ja jätkus K.Pätsi mälestusmärgi juures. Kas ilusast ilmast, puhkepäevast või juubelihõngulisest üritusest tingituna oli kohale tulnud hulgaliselt pealtvaatajaid.
Kõnepidajaid oli kohale sõitnud linnast ja maakonnast. Meelde jäi abilinnapea R.Kosenkraniuse kõnes sisaldunud küsimus: mida on igaüks meist ise teinud selleks, et meil kõigil siin parem oleks elada.
Nende sõnadega tuleb ainult nõustuda, kui kuuled igapäevaseks muutunud virinat, et miks ei ole asjad nii nagu meile meeldiks.
Uulu Segakoor sai peale pärgade panekut, kõnesid, laulmisi ja fotografeerimist minna väikesele puhkepausile, et taaskohtuda õhtul seltsimajas „Oma peol". Seekordse peo sisustasid meie oma isetegevuslased. Esinesid Uulu Segakoor, tantsijad Ülejalast ja seltskonnatantsijad, näitetrupp, solistid ning ansambel TantsuDuur. Näiterupile, ansamblile ja solist Ivole oli see esmakordne ülesastumine nendes koosseisudes suurel laval. Aplausi väärt olid kõik esinejad. Tänaseks on need laulud juba lauldud ja meie usinad noodiotsijad on välja toonud uued noodid, mida koos harjutama hakatakse, et tähistada uusi tähtpäevi ning rõõmustada kuulajaid.
Märts on tähtpäevaliselt naistekeskne. Esimese nädala lõpus võime kõikjal näha lilletuutudega meesterahvaid, sest naistepäev on taas ausse tõusnud. Märtsi lõpus võime tähistada maarjapäeva, kui kalendris on kevade algust tähistav päev minevikku läinud, mil päeva pikkus ületab öö pikkuse, hommikul ei tohi ilma linnupetet võtmata uksest välja minna ja naised joovad marjapuna, et saada suveks tervist, jõudu ja head jumet. Võtkem oma argiste tegemiste sees mõneks hetkeks aega, et kuulata looduse kevadist hõiskamist ja tunda rõõmu sellest, et me elame siin Eestimaa päikese all.
