Lembe-Maria Sihvre sai punaste lilltikandiga karude jaoks inspiratsiooni oma uurimistööd kirjutades. Keilas elavale kunstnikule on mänguasjade meisterdamine nii elustiil kui ka elukutse. Armastus rahvakunsti vastu tekkis Kaljo Põllo korraldatud Tallinna Kunstiülikooli ekspeditsioonidelt. Oma loomingu eest pälvis Lembe Maria Sihvre 2009. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia ja 2011. aastal Soome Mänguasjameistrite konkursi peapreemia.

Kunstniku juhendamisel saavad huvilised Harjumaa Muuseumis 9. märtsil kell 11 endale ise meelepärase karu valmis õmmelda.

Näitusele „Kirju korjama! Esiemade kirivöösid erakogudest" on hoolikad pärandihoidjad oma erakogudest välja toonud üle 60 vöö ja punutud paela, mida varem pole eksponeeritud.

On paar rariteeti, mis on kootud arvatavalt 19. sajandi I poolel. Pärit on vööd ja paelad Lääne-Harjumaalt Vihterpalust, Änglemast ja Vilivallast. Enamiku tegijadki on teada: praeguste omanike vanaemad ja vaaremad. Lisaks on välja pandud ka kudumiseks vajalikud harukordselt käepärased vanad tööriistad.

Tänuväärsed pärandihoidjad ja lahked näituse teokssaamisele kaasaaitajad on Eve Jakobson, Linda Viia, Ene Nordström ja Helen Kooviste. Osaliselt on kogud kirjeldatud ning mustrija kudumisskeemidki vöödele juurde lisatud.

Näitusel tehakse ka tagasivaade 2012. aasta jaanuarist septembrini Harjumaa Muuseumis toimunud kirivöö kudumise ja taimedega värvimise õpitubadele, mida juhendas käsitöömeister Eve Jakobson.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp. Näitus „Sellised Karused Lood" jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 14. aprillini ja „Kirju korjama! Esiemade kirivöösid erakogudest" kuni 28. aprillini. 

Vöökirjad näituse ülesseadmise ajal.

Mida tähendab Harjumaa Muuseumile kultuuripärandi aasta? Mida põnevat peale kahe uue näituse on veel tulekul? Nendele küsimustele vastas muuseumi direktor Riine Kallas.

 „Muuseumi jaoks on iga aasta kultuuripärandi aasta, see on meie otsene töövaldkond. Tänavu lähevad aasta juhtmõttega, „Pärijata pole pärandit", väga otseselt kokku mitu näitust.

Lisaks praegustele Lembe Maria Sihvre rahvakunstist inspireeritud kaisukarudele ja erakogudest näituseks seatud esiemade kirivöödele valmib suveks lahkete inimeste kaasalöömisel fotonäitus kunagistest ja praegustest hobidest. Augustikuus toob Harjumaa ajaloouurija Ants Miidla vaatamiseks välja oma kollektsiooni üle ilma õllemeistritelt. Kevadel esitleme koos Eesti Vabaõhumuuseumiga valmivat trükist vana maja väärtustest. Pärandiaasta puhul tahamegi elust endast koos kaasamõtlejatega esile tuua seda, et vanad asjad, laulusõnad või töövõtted on hinnalised - tänu vanale saab luua väärt uue alguse, mis kestma jääb."

Kas pärandile jätkub pärijaid ehk kui aktiivselt võetakse osa teie pakutud üritustest (vöökirjade tegemine, lõngade värvimine looduslike vahenditega jne)?

„Osalejaid on alati jätkunud ja valitud teemad on inimestele korda läinud. Eriti töörohked päevad on lasterühmadele korraldatud ürituste ajal. Nii et Harjumaal ja Tallinnas, kust suur osa rühmi meile tuleb, osatakse pärandist lugu pidada."