Linn premeeris noorteolümpial edukalt esinenud Rene Zahknat
Kangelase tervitamiseks ja preemiatšeki üleandmiseks korraldati linnapea Jüri Kaveri ja linnavolikogu esimehe Erki Saarmani pidulik vastuvõtt.
Üritusel võtsid lisaks võõrustajatele sõna Võru spordikooli direktor Mare Lüüs, Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik, Sixten Sild ja Merike Õun Võrumaa Spordiliidust, laskesuusaliidu president Aivar Nigol ning legendaarne laskesuusatamise treener Ants Joonas.
Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 10. klassis õppiv 17-aastane Rene Zahkna võitis hõbemedali laskesuusatamise 7,5 km sprindis ja 10 km tagaajamisvõistluses.
Võru spordikooli direktori Mare Lüüsi kõne vastuvõtul: Sport on Eestis populaarne. Eestlased elavad kaasa oma spordisangaritele suusaradadel, kergejõustikustaadionidel ja pallimänguväljakutel. Kuidas aga korraldada spordielu nii, et andekamatest sirguksid võitjad ja sportimisrõõmu jaguks kõigile lastele.
Spordikoolist on aastate jooksul välja kasvanud hulga andekaid sportlasi. Meil on oma tipud - Andres Raja, Anti Saarepuu, Kaija Vahtra, Timo ja Lauri Sild. Nüüd lisandub ka Rene Zahkna, kes esimestel noorte taliolümpiamängudel saavutas kaks hõbemedalit.
Võru spordikooli laskesuusatamise algus oli 1969. aastal. 30 aastat oli treeneriks Ants Joonas. Ta kasvatas kümneid noortemeistreid ja tema andekamateks õpilasteks olid olümpialased Aino Udras, Hillar Zahkna, Janno Prants.
Tema töö jätkajaks oli Tarmo Piirmann ning praegu töötavad treeneriteõpetajatena Terje Piirmann ja Priit Narusk.
Rene alustas, nagu paljud väiksed poisid Võrus, judoga. See andis talle kindlasti edaspidiseks julgust ja tahtmist proovida ka teisi spordialasid. Laskesuusatrenni tuli Rene esimest korda 11-aastaselt, treeneriks Tarmo Piirmann. Sama aasta lõpus läks Rene motivatsiooni puudumise tõttu uurima teisi spordialasid - võrkpalli, kergejõustikku, jalgpalli.
Laskesuusatamise avastas Rene uuesti 13-aastaselt, sellest sai tema põhiala. Spordikooli õpilane sai temast taas 2008. aastal murdmaasuusatamise osakonnas, treeneriks Asko Saarepuu. Laskmist harjutab ta isa Hillar Zahkna käe all ja lumelaagrites legendaarse laskesuusatamise treeneri Tõnu Pääsukese juures.
Esimestele väiksematele võitudele Eesti noorte meistrivõistlustel järgnesid juba suuremad võidud. Kindlasti võib edukaks pidada hooaega 2010/2011.
Balti Biathlon Cupil 3 x kuld, X Euroopa noorte olümpiafestivalil 31. koht, EOK Piletilevi sarjas üldesikoht, EMV-l 5 x kuld.
Tänu heale suusatamisoskusele kuulub Rene ka spordikooli murdmaasuusatamise koondisesse ja Eesti noorte meistrivõistlustelt on tal ette näidata 3. koht teatesuusatamises ja individuaalne 4. koht.
Suusatalv on lühike ja põhiline vastupidavuse arendamine toimub suvel. Siis on Rene lemmikuks jalgpall. Ta mängib Eesti 4. liigas, Võru JK II meeskonnas ja maakonna meistrivõistlustel FC Spordibaasi ridades. Samuti on tal ette näidata häid kohti kergejõustikus jooksudelt.
Et suurde sporti siirduda ja edu saavutada, selleks peab olema tahtejõudu ja järjekindlust. Tihti juhtub, et kui läheb raskeks, jäetakse treeningud katki.
Arvan, et Renel on need omadused olemas, et saavutada veelgi kirkamaid võite ja rõõmustada meid ka edaspidi.
Sportlaskarjääri alustaja teejuht on treener, kes täidab psühholoogi, õpetaja ja kohati ka lapsevanema rolli. Öeldakse, et treeneri esmane ülesanne on sportlases pühendumust kasvatada. Kui see on olemas, siis on treeningprotsess lihtne. Renel on praegu väga head treenerid - Asko Saarepuu, Hillar Zahkna, Tõnu Pääsukene. Nende mõtestatud ja eesmärgipärane töö on viinud noore sportlase juba heade tulemusteni.
Renel on väga head ja toredad vanemad - Hillar ja Piia. Lapsi on võimalik kasvatamise käigus suunata, et neil tekiks sportlik auahnus ja läbilöögitahe ükskõik mis vallas. Raskete treeningute ja võistluste järel on kõige paremad innustajad tihti lapsevanemad.
Spordis ei saada tulemust raha eest ega kelleltki päranduseks. Seal kingitusi ei tehta, kõik tuleb ainult enda kehalise tööga. Sporditegemine annab kogemuse, et kui tahta tulemust, tuleb maksimaalselt pingutada. Sportlased pole hingelt allaandjad ja nad oskavad ka kaotada.
Meie olümpiavõitja Erki Nool on öelnud: „Ärge oodake imet ega otsige imelapsi, tehke pööraselt tööd, seejärel võite saada teada, mida suudate."
