Linnaelu nagu kalapaadis: kajakad ei lase rahus olla

Naaber arvab, et miks ei võiks kajakast saada lemmikloom. Valjuhäälsetele merelindudele pakutakse lausa toitu. Suured linnud täiest kõrist kriiskamas ja seda peaaegu kesklinnas. Lendavad need linnud siis üle autode ja lasevad sinna oma väljaheiteid.

Hommikul paistab aknast auto katusel väike valge plekk ja lähemal kajaka tegude inspekteerimisel selgub, et terve auto tagaosa on loodusliku kaunistuse saanud. Kui puudub soov meremehe autoga tööle sõita tuleb enne tööpäeva algust teha möödapäääsmatu hommikuvõimlemine puhastades autot.

Naabriproua ei paista ka linnukeste lärmakusega arvestanud olevat. Palaval suvel nagu tänavu oli, tahaks ööl ja päeval akenaid lahti hoida saavutamaks väikestki kergendavat õhuliikumist. Koos napi jahutusega tuleb aknast sisse klassikaline kajaka kisa, ka öösel kell 3 peab kajaka koor tihti vajalikuks häälepalu venitada. Elu nagu kalapaadis.

Tõenäoliselt asub lindude elutsemise paik naabrite akendest piisavalt kaugel kui öine ja päevane lärm neid ei häiri. Sama proua väike koer, kes peab igal võimalikul juhul klähvima, sobib hästi kokku tema mitteametlike tiivuliste lemmikute stiiliga. Praeguseks tundub, et mereelukad on kolinud oma õigesse kodukanti. Teine võimalus on see, et kõrval asuva maja elanike kannatus katkes, just nende katusel suur osa viimasest 24 tunnisest kajakate tsirkusest toimus.

Loota võib siiski, et linnud lahkusid ise mitte ei jäänud vihale aetud naabri õhupüssi või mõne muu ralva ette. Loomad ja linnud on toredad, aga seda vaid senikaua kuni nendega tegeleb asjalik inimene. Peab olema ikkagi piisavalt arukas mõistmaks oma tegude tagajärgi. Vaevalt merelindudele endilegi mõjub hästi kui neid keset linna maja katusele kodustama kiputakse. Looduse poolt on kajakas määratud siiski mere lähedal iseseisvalt tegutsema.