Linnapea veerg: Maardu elanike sotsiaalsest kaitsest
Missugune on Maardu elanikkonna sotsiaalne struktuur ja missugused elanik kategooriad kuuluvad sotsiaalsesse riskigruppi?
Linnavalitsuse sotsiaalosakonna viimastel andmetel elab Maardus 16 569 inimest, neist Muugal 1889, Järveäärses elamupiirkonnas 185 inimest. Kõigist registreeritud elanikest 721 on kindla aadressita. Töövõimelisi inimesi vanuses 16-64 on elanike seas 11 983, nendest pensioniealisi vanuses 63 aastat ja vanemaid on 2429 ehk 20,3%. Elanike üldarvust on pensioniealisi 14,65%. See näitaja peaks optimismi sisendama selles mõttes, et meie linn on endiselt noorte linn, sest riigi elanikkonnast moodustavad pensioniealised tervelt 30%, mis on praktiliselt kaks korda suurem näitaja kui Maardus.
See elanike kategooria vajab erilist hoolt, sest nende inimeste seas on küllalt palju üksikuid ja haigeid. Meil on 479 üksikut pensionäri, mitmesuguste haiguste käes kannatab 635 inimest, raske puudega inimesi on 249, keskmise puudega 386 inimest. 84 haigele vanurile on määratud hooldajad, kes osutavad neile pidevat abi nende elu korraldamisel.
Teiste sotsiaalabi vajavate elanike kategooriate seas on raske ja keskmise puudega lapsed, kellest alla 16-aastasi on Maardus 54, kellest omakorda 23-l on hooldajad. Koduõppel on 53 last.
Maardus on 94 lasterikast peret: 1 seitsme lapsega, 6 viie lapsega, 19 nelja ja 78 kolme lapsega.
2012. aasta 1. aprilli seisuga oli linnas 847 registreeritud töötut. Selline hulk alalise tuluallikata inimesi tekitab kahtlemata linnas sotsiaalseid pingeid. Poolteist aastat tagasi oli töötute arv lihtsalt hirmuäratav, ulatudes teatud hetkedel 2000 inimeseni. Reaalselt tähendab see seda, et umbes 700 Maardu peret kannatavad jätkuvalt majanduslikku kitsikust ja see ei saa meid ükskõikseks jätta.
Tänaseks on olukord mõnevõrra paranenud, kuid endiselt murettekitav, sest riigi majandusprognoos ei ennusta palju helgemat homset. Järelikult ei ole ka põhjust rahule jääda. Tuleb otsida kõikvõimalikke reserve, mis aitaksid luua linnas uusi töökohti. Sellega me kogu aeg tegelemegi.
Kõik loetletud elanikekategooriad moodustavad kokku üsna märkimisväärse riskigrupi ja on jätkuvalt linnavalitsuse tähelepanu all.
Umbkaudse arvestuse järgi tuleb välja, et nii või teisiti vajab linna abi ligikaudu 3500 inimest ehk praktiliselt iga viies elanik. Kuidas õnnestub selle ülesandega toime tulla, arvestades, et Maardu linn ei ole suur ja selle rahalised võimalused on piiratud?
Hea küsimus. Tõsi -Maardu võimalused ei ole võrreldavad Tallinnaga, kuhu on koondunud üle 60% Eesti rahast, mis mää
rab ka linnaeelarve vastava mahu. Ent meie ajame kindlat ning järjepidevat sotsiaalpoliitikat. Isegi raskeimatel kriisiaastatel ei lasknud me latti alla, ei vähendanud inimeste sotsiaalse kaitse taset, vaid eraldasime selleks vajalikke vahendeid.
Muidugi oleme sunnitud manööverdama: mingeid vajadusi tuleb piirata, teistele eraldada rohkem, mõningad kulud jätta samale tasemele. Seejuures juhindub linn alati kolmest tähtsaimast printsiibist, milleks on vajadused, otstarbekus ja võimalused. Niisugune lähenemine lubab omavalitsusel lahendada sotsiaalprobleeme kompleksselt ka kõige keerukamas majandusolukorras, vältides ülepingutusi ja sotsiaalset stressi.
Asjaolu, et Maardu on elanike arvult väike linn, osutub muuseas plussiks just selles valdkonnas, sest omavalitsus saab korraldada sotsiaaltööd juhtumipõhiselt, eraldades raha teenuste osutamisele, toetustele ja andes soodustusi neid kõige enam vajavatele linlastele.
2011. aastal kulutati mitmesugustele sotsiaalteenustele linnaeelarvest 646 507 eurot. Avalduste ja taotluste alusel maksti toetustena välja 395 631 eurot. Igaks riigipühaks ja linna tähtpäevaks koostab sotsiaalosakond sotsiaalsete toetusmeetmete plaani.
Linnavolikogu otsusega on üle 63-aastastel pensionäridel, lasterikaste perede lastel ja ühel vanemal, orbudel ja Tšernobõli avarii likvideerimisest osavõtnutel ühistranspordis tasuta sõidu õigus. Suvel, et linlastel oleks lihtsam sõita järve äärde puhkama ja suvilasse, töötab täiendav bussiliin. Selle mugavuse eest maksti bussiliini opereerinud firmale Temptrans 458 375 eurot.
Toodud statistikast, mis pole kaugeltki täielik, on näha, et linnavolikogu ja linnavalitsus püüavad sotsiaalprogrammi ellu viia maksimaalses mahus. Isegi Maardu Panoraami veebruarinumbris ilmunud aruanne ei kajasta täiel määral seda, mis on sotsiaalvaldkonnas tehtud ja mida tehakse. Seepärast pean õigeks ka edaspidi informeerida Maardu elanikke linna sotsiaalse arengu peamistest suundadest.
Jutu lõpetuseks ja eelseisvate sündmuste valguses tahan õnnitleda linnaelanikke kevade saabumise ja töörahva pühaga, Euroopa päevaga ning kõiki emasid, vanaemasid ja tulevasi emasid emadepäevaga!
Minu südamlikud õnnitlused II maailmasõja veteranidele fašismi üle võidu saavutamise aastapäeva puhul! Soovin teile tervist ning õnnelikku ja rahulikku vanaduspõlve!
