Linnavolikogu esimehe Leo Repponeni kõne Maardu omavalitsuse 20. aastapäeva pidustustel


Linnavolikogu esimehe Leo Repponeni kõne Maardu omavalitsuse 20. aastapäeva pidustustel
Foto: Andres Putting

(Avaldame lühendatud kujul)
Austatud linlased ja juubelipidustuste külalised!
Täpselt 20 aastat tagasi sai Maardu linna staatuse. Selle aja vältel on töölisasula, millega hirmutati tallinlasi, muutunud heakorrastatud linnaks. Täna on meil põhjust meenutada meie iseseisvuse algust ja seda, kuidas on Maardu viimastel aastakümnetel arenenud.

90-ndate aastate algus. Perestroika asendub Eesti iseseisvusega... Paljudele linlastele sööbisid sellest perioodist mällu tõsised probleemid, millega Maardu tollal Tallinna Mere rajooni osana kokku puutus. Linna finantseerimine toimus jääkpõhimõttel. Meil ei olnud võimalik arendada kommunaalmajandust, toetada koole ja lasteaedu, ehitada ja remontida teid - see kõik oli haletsusväärses seisundis. Meil ei olnud õigust iseseisvalt, ilma pealinnaga kooskõlastamata vastu võtta ühtki otsust. Siis tuligi rahvasaadikutele mõte pöörduda presidendi poole taotlusega anda Maardule omavalitsuse staatus.

Iseseisvuse saabumine ei kaotanud probleeme. Ülilühikese ajaga tuli lahendama hakata transpordiprobleeme, luua kommunaal- ja avariiteenistused, võidelda mittemaksjatega, likvideerida tohutusuuri võlgnevusi, lahendada vanalinna katkematu soojavarustuse küsimusi - see oli tollal ühendatud keemiakombinaadi katlamajaga, renoveerida kütte- ja vee trasse, toetada koole ja lasteaedu. Ees ootas lõputu töö. Kuid linna juhtide arukas ja läbimõeldud tegevus lubas aegamööda kõige teravamad probleemid päevakorrast maha võtta. Linn hakkas plaanipäraselt ja stabiilselt stagnatsioonist välja tulema ja arenema. Räämas ja laokil Maardu asula kujunes heakorrastatud Eesti väikelinnaks, mille üle tunnevad õigusega uhkust nii noored kui vanad.

Linna kahekümneaastase ajaloo jooksul on volikogus vahetunud kuus saadikute koosseisu. Nende seas on mõned niiöelda pikaealised, kellele maardulased usaldavad kohaliku võimu ülesandeid tänase päevani. Tahan märkida, et kõigil kuuel korral on linnavolikokku valitud linnapea Georgi Bõstrov, linnavolikogu esimehe asetäitja Boriss Slepikovski, linnavalitsuse arengu- ja kommunaalmajanduse osakonna juht Elvriira Piiskoppel, ettevõtja Vladimir Arhipov ja teie alandlik teener. Viiel korral on Maardu volikokku valitud Jevgeni Luštšikov ja Zoja Dudtšak, neljas koosseisus on töötanud Tüüne Nikolajeva, Ants Raudla ja Timar Tiganik.

Väldin teadlikult ühe või teise rahvaesindaja parteilise kuuluvuse mainimist, sest leian, et kõik me kandsime hoolt eelkõige linna ja tema elanike heaolu eest. Selle ajaga on linna juhtkonnast kujunenud küllaltki professionaalne meeskond, kes teevad oma tööd ausalt ja kvalifitseeritult ning keda linlased usaldavad. Tahan märkida, et linnavolikogus leiab aegamööda aset ka saadikukorpuse uuenemine. Noorema põlvkonna silmapaistvamad esindajad on Jevgeni Golovatš, Erika Tiganik ja Galija Sattarova. Just nemad ja teised nooremad saadikud teevad volikogu istungitel kasulikke algatusi ja seisavad kasvava maardulaste põlvkonna huvide kaitsel.

Ei saa ütlemata jätta häid sõnu ka meie õpetajate ja kasvatajate aadressil.

Linna õppeasutustes on kujunenud tarkade ja võimekate õpetajate koosseis, kes tagavad meie koolide õpilastele hariduse kõrge taseme. Seda fakti kinnitab meie koolilõpetajate kõrge protsent mitmesugustesse kõrgkoolidesse astujate seas. Maardus on välja arenenud hea infrastruktuur. Meil on oma noortekeskus, suurepärane raamatukogu, spordikeskus, kultuurimaja. Suurt tähelepanu pööratakse spordi arendamisele ja vaba aja veetmise võimaluste loomisele. Toetatakse veteranide organisatsioone, puuetega inimeste ühendusi, võimaluste piires püüame hoolitseda vähekindlustatud perede eest, osutades neile sihtotstarbelist abi. Viljakalt tegutsevad rahvuskultuuri ühendused.

Käesoleval ajal linna ees seisvatest ülesannetest tahaksin eelisjärjekorras esile tõsta kultuurimaja renoveerimise vajadust. Hoone on ehitatud möödunud sajandi 50-ndatel aastatel ja loomulikult on see moraalselt vananenud ega vasta kaasaja kultuurivajadustele. Lähiaja plaanidesse kuulub linna staadioni rekonstrueerimine koos jalgpalliväljaku ja publikutribüünide renoveerimisega, sest jalgpall on linnas väga populaarne ja me peame pakkuma Maardu elanikele võimaluse lemmikspordiala harrastada.

Palju tööd seisab ees Muuga piirkonnas. Selle piirkonna elanikud ei pea end tundma mingisuguse ääremaana. Mugavate elamistingimuste ja vaba aja veetmise võimaluste tagamiseks töötatakse praegu välja ja viiakse etapiviisiliselt ellu Muuga arengukava. Ja muidugi ei unusta linnavolikogu transpordiprobleemi. Meil tuleb loogilise lõpuni viia töö, mis kindlustab maardulased Tallinnaga ühtsete sõidupiletitega, saavutada bussiühenduse sõiduplaanide optimeerimine ja reisijate teenindamise parandamine. See küsimus jääb saadikute kontrolli alla kuni lõpliku lahendamiseni.

Sõnavõtu lõpuks tahan soovida kõigile linlastele tervist, kannatlikku meelt ja õnne, nende peredele aga küllust, heaolu ja kindlust homses päevas. Õnnitlen veel kord kõiki meie Maardu linna 20-aastase juubeliga!