Loksa poliitik Ilmi Ternovskaja "reformikava" - Loksa lasteaed eestikeelseks

Eesti taasiseseisvumisest on möödas juba veerand sajandit. Sama kaua on räägitud nende eestimaalaste, kelle emakeel ei ole eesti keel, kiiremast integreerimisest Eesti ühiskonda. Kulutatud on selleks nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi raha, kuid tulemused on jäänud kesiseks. Kuna riik asjadega hakkama ei saa, on oma „reformikavaga" nüüd välja tulnud IRL-i nimekirjas kandideerinud Loksa Linnavolikogu liige Ilmi Ternovskaja.

Tema arvates tuleks Loksa lasteaed teha eestikeelseks! Nii valusaid reforme Eesti haridusmaastikul veel tehtud ei ole! Isegi haridus- ja teadusminister Aaviksoo pole sellist mõtet avalikkusele veel tutvustanud. Võimalik, et sellise idee on Loksa linnavolikogu liikmele Ilmi Ternovskajale andnud hoopis haridusministri nõunikust juhendaja ja Kuusalu vallavolikogu liige Andres Kaarmann? Kui nii, siis peaks Andres Kaarmann ka oma endisele õpetajale Ilmi Ternovskajale rohkem õpetust jagama, et too niigi madalat IRL-i mainet madalamale ei kisuks.

Veebruaris toimunud istungil menetles Loksa Linnavolikogu eelnõud „Õppe- ja kasvatustegevuse keel Loksa Lasteaias Õnnetriinu". Tulenevalt koolieelse lasteasutuse seadusest võttis volikogu vastu otsuse, et lisaks eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele jätkavad Loksa linna lasteaias tegevust ka kolm venekeelset rühma.

Euroopa Liidu, A.P.Møller Sotsiaalfondi ja Loksa linna ühisel jõul rekonstrueeritud ja pool aastat tagasi taas Loksa Lasteaia Õnnetriinu koduks saanud majas on avatud seitse rühma - kolm eestikeelset, kolm venekeelset ja liitrühm. Venekeelsetes rühmades tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel. Tavaline lasteaia grupp ei ole just mitte kõige õigem katselava eesti keele õppimiseks. Seda eriti laste jaoks, kelle peres räägitakse ainult vene keeles. Parim moodus keele õppimiseks on keelekümblus, kus kogu protsess on üles ehitatud lapse emakeelt arvestades - Loksa lasteaias on see olemas. Just nii soovitavad spetsialistid-psühholoogid.

Täna käib õppetöö vene nooremas rühmas 50:50 keelekümbluse meetodil. Lastele õpetatakse eesti keelt lõimituna tema igapäevaeluga. Rühmaõpetajad, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja kasutavad oma töös eestikeelseid liikumis- ja lauamänge. Lõimumisalast koostööd tehakse eesti rühmadega ühisüritustel ning toimub väga aktiivne projektitegevus, näiteks MISA projektid. Õppetöö ja mängu käigus omandavad lapsed eesti keele rikkalikku sõnavara ja julguse ennast eesti keeles väljendada.

Loksa linna rahvastikust moodustavad ca 30% eestlased ja 70% teiste rahvuste esindajad s.h. venelased ca 50%. Tulenevalt elanike rahvuslikust koosseisust ja arvestades toimiva keeleõppe häid tulemusi ning lasteaia pedagoogide tulemuslikku tööd riigikeele õpetamisel, samuti nõudlust ja lastevanemate huvi, pidas linnavalitsus vajalikuks, et Loksa Lasteaias Õnnetriinu jätkuks nooremas, keskmises ja vanemas rühmas õppe- ja kasvatustegevus nii eesti keele kolmes rühmas kui ka vene keeles kolmes rühmas. Seega linnavalitsuse ettepanek oli igati mõistlik ja seaduspärane. Linnavolikogu nõustus linnavalitsuse ja lasteaia direktori ettepanekuga ja võttis vastu sellekohase otsuse.

Otsus ei meeldinud aga IRL-i eestkõnelejale volikogus, volikogu liikmele Ilmi Ternovskajale, kes tegi ettepaneku üks kolmest vene rühmast (kõige väiksemad!) sulgeda ja selle asemel avada Loksa lasteaias neljas eestikeelne rühm. Nii pidavat paranema vene keelt rääkivate laste eesti keele oskus ja võimekus õppida ...... matemaatikat eesti keeles!?

Ilmi Ternovskaja leiab, et eesti keelt mittekõnelevaid lapsi, kes alles on avamas ust oma esivanemate kultuurivaramusse, tuleb juba väikelastena (miks mitte isegi rinnalastena!) sundida kiirendatud korras rääkima eesti keelt. Et väikelapsed rebitakse seetõttu sunniviisiliselt välja oma keele- ja kultuuriruumist - see IRL-i poliitikut ei häiri. Oluline on, et juurteta noorel eestimaalasele saaks osaks õnn õppida matemaatikat riigikeeles.