Löö lõõrid läikima kohe, kui kütteperiood lõppenud

 (3)
DSC_0302
KüttepuudFoto: Ester Vaitmaa

Enamasti on inimestel korstnapühkija kutsumisega tuli takus sügisel – siis tuleb meelde, kui tähtis on talvel soe tuba, ning seepärast peaks korstnapühkija enne kütmise algust lõõrid puhtaks tegema ja ahjud-pliidid üle vaatama. Nüüd on talv küll möödas, kuid just õige aeg kutsuda korstnapühkija. Miks? Kui alles sügisel ahju või korstna kordategemisele mõtlema hakata, on juba hilja, sest siis ei leia enam pottseppi, korstnaladujaid ega teisi töömehi. Seetõttu ongi hea lasta talvel tekkinud pigi ära pühkida siis kohe, kui kütteperiood on lõppenud. Peale selle loeb korstnapühkija üles kõik leitud vead – kas on korsten katki, vajab sisu vahetamist või on ahjus midagi viga – ja nii jõuab suvel kõik vead ära parandada.

Eramaja küttesüsteemi tuleb puhastada kord aastas. Seda võib teha ka majaomanik ise, kuid iga viie aasta tagant peab seda tegema kindlasti kutseline korstnapühkija. Kortermajade puhul peab aga iga aasta käima seda tööd tegemas korstnapühkija.

Korstna puhastamise sagedus sõltub nii sellest, millise küttekoldega on tegu, kui ka sellest, kuidas köetakse ja millist materjali selleks kasutatakse.

Mõni inimene kütab nii hästi ja kasutab nii head küttematerjali, et kord aastas puhastamisest piisab, mõnel juhul tuleb aga ka sagedamini puhastada. Näiteks keskküttekatlaid võiksid eramajaomanikud ka ise korra nädalas puhastada, siis on nende kasutegur suurem. Vaid millimeetrine tahmakiht küttekolde lõõristiku siseseintel tähendab 10-protsendist küttekadu. Kui tahmakiht kasvab, võib küttekadu lõpuks ulatuda isegi pooleni. Ja tekib ka oht, et tahm võib süttida.

Seotud lood:

Ahju minev küttepuu võiks olla kuivanud vähemalt kaks aastat, kuid tänapäeval kipub metsast võetud puu kohe samal aastal ahju minema. Seega mida varem kevadel küttepuud tellida, seda kauem on neil aega kuivada ja seda suurem kütteväärtus neil on.

Küttepuude kuivamiskiirus sõltub puu liigist, kuivamistingimustest, halupuude paksusest ja ladustamisest. Ühe suvega võib saada suhteliselt kuiva küttepuu, kui puud on lõhutud halgudeks, laotud riita varakevadel, kaitstud vihma eest, kuivamiskoht on olnud tuuline ja päikesepaisteline ning suvi suhteliselt kuiv. Niisket puud ei saa ladustada tihedalt puukuuri ega keldrisse, sest ta läheb hallitama. Hallitus tuleneb puu kõrgest niiskusest ning keldri õhuniiskusest ja aeglasest õhuvahetusest. Puid tohib siseruumides (puukuuris, keldris) kuivatada vaid juhul, kui on tagatud hea ventilatsioon.

Puu niiskusesisaldus sõltub ka sellest, millal see on lõigatud, näiteks südatalvel lõigatud puud on kuivemad kui kevadel mahlajooksu ajal lõigatud puud. Kuiva küttepuu kütteväärtus on tunduvalt kõrgem, mis tähendab, et eralduv soojushulk on suurem võrrelduna niiske puiduga kütmisel. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga küttekoldele. Toore küttepuu niiskus peale raiumist on ligi 50 protsenti, kuivaks loetakse küttepuud umbes 20 protsendi juures, eelistatult alla selle. Selline puuhalg tundub kaalult kerge ja on veidi tuhmunud.

Suurendamaks küttepuude põletamisest saadavat kasu, peab halud tooma külmast tuppa 1-2 ööpäeva enne kütmist, et puud jõuaksid soojeneda ja loovutada ülemäärast pindmist niiskust. Selline eelsoojendus kuivatab puu süütamishetkeks kergesti 10-15 protsendise niiskuseni, mis tähendab, et puu süttimine on kiire ning põlemine algusest saati puhas ja tõhus.

Puuliikide omadused ja kütteväärtus 20 protsendise niiskuse korral

 TAMM – üks kõrgema kütteväärtusega puu, võib ahju lõhki kütta

 SAAR 1650 kWh/rm - vaese mehe tamm

 KASK 1500 kWh/rm – kuivab kuni 2 aastat, niiskena ahju pannes kütteväärtus väiksem, põleb tasaselt, tahmab rohkem kui lepad, tekitab vähe prügi, toht hea süütematerjal

 MÄND 1360 kWh/rm – praksub, loobib sädemeid (ei sobi kaminasse), enamasti metsakuivana raiutud ja põleb seetõttu hästi, vaik lisab kütteväärtust, palju oksakohti, mistõttu raske raiuda, tahmab rohkem kui lepad

 KUUSK 1320 kWh/rm – praksub, loobib sädemeid (ei sobi kaminasse), enamasti metsakuivana raiutud ja põleb seetõttu hästi, vaik lisab kütteväärtust, palju oksakohti, mistõttu raske raiuda, tahmab rohkem kui lepad

 SANGLEPP ehk MUST LEPP 1200 kWh/rm – suurem kütteväärtus kui lepal, kasega kütteväärtus pea võrdne, kuid hind odavam kui kasel, tahmab vähem kui kask, krobelisest koorest tekib palju prahti

Loe veel

 HAAB 850 kWh/rm – kuivab vähemalt 2 aastat, aga põletab pigi ahju- ja korstna seintelt, haavapuu on korstna luud, söed hõõguvad ahjus kaua, tuli nõrk, tekitab vähe tuhka

 HALL LEPP ehk VALGE LEPP 700 kWh/rm – kõige väiksema kütteväärtusega puu, kuivab väga kiiresti (suvega kuiv), põ- leb tasaselt, tahmab vähe, koor sile, mistõttu ei tekita prahti