Lugeja kirjutab: õnnelikud on need, kel oma rada leitud ja julgus seda mööda astuda
Eks tegelikult on lihtsam mõelda, et minu töö ei paku mulle rahuldust, ülemus on jubedik ning kolleegid tüütud, kui leida endas motivatsiooni mugavustsoonist välja tulla ning rattalt maha astuda.
Olukorra peab pahatihti ümber hindama alles siis, kui keegi on juba sinu eest valiku teinud - kas töökoht on koondatud, haigus maha murdnud vms. Just esimene neist ajendas mind oma hobist töö tegema ning haigestumine tõi abikaasa perefirmasse. Ühesõnaga tegin elus kannapöörde ning alustasin tollal pea viiekümnesena (seitse aastat tagasi) haljastusteenuste ja aiakujunduse pakkumisega.
Tänaseks on tollasest ebakindlusest saanud väärtuslik kogemus ning julgen väita, et midagi muud ma ennast tegemas ette ei kujuta. Loomulikult on mul ka selles töös päevi, mil lihtsalt olen väsinud, aga siis puhkan... oma aias toimetades. Uskumatu, aga just taimedega suhtlemine annab võimaluse end välja lülitada ning kui oma aed on juba valmis, siis uute ideede elluviimiseks leiab alati sobiva kliendikrundi.
Seega - õnnelikud on need, kellel oma rada leitud ning julgus seda mööda ka astuda.
