Lumi
Mis on siis talvised probleemid?
1. Rohke lumi takistab liiklemist, muudab selle raskemaks, ohtlikumaks või koguni lausa võimatuks.
2. Külm koormab rahakotti soojasaamisel, nõuab lisakulutusi külmakartlike torustike ja sõlmede soojustamisel. Soojasaamine on peale tõsiste kulude tihti seotud ka riskidega, nagu kõrgendatud tuleoht küttekollete intensiivse kasutamisel või elektrijuhtmete ülekoormamisel.
3. Rohke lumi ohustab katustele kogunedes ehituskonstruktsioone, mis ei pruugi olla alati tehtud sellise koormuse talumiseks. Alati satub ka mingisugune kogus hoone ruumisoojast läbi katuse välja ja sobiliku välistemperatuuri olemasolul (mõned miinuskraadid), tekivad räästastesse purikad.
Siin nimetatud kolme olulisema probleemi lahendamisel on tihti kaks või enam osapoolt.
Punkt 1.
Riik puhastab riigiteid vastavalt teeseadusele ja sealt tulenevalt
vastavalt tee klassile. Vald puhastab vallateid, avalikus kasutuses olevaid erateid ja võimalusel ka erakasutuses olevaid erateid. Selle tegevuse reguleerimiseks
on vallas välja töötatud kord. Erakasutuses olevate erateede kasutusvõimalikkus sõltub ainult eratee omanikust. Osapoolteks siin on tee kasutaja ja tee omanik
Punkt 2.
Soojasaamine toimub põhiliselt kolmel viisil:
-kaugküte, kus tulemus sõltub kahest osapoolest – soojaettevõttest ja korteri või majaomanikust, vahel võib kolmandaks osapooleks olla ka ühistu
-elektriküte, kus tulemus sõltub elektripaigaldise võimalikkusest ja elektrilepingust elektrimüüjaga. Siin on reeglina kahe osapoole- elektrimüüja ja korteri või majaomaniku vaheline suhe kõige selgem, sest lepingud on pikaajaliselt väljakujunenud toimivatena ja kõik kulu on hästi mõõdetav
-autonoomne keskküte või ahiküte – see on kütteviis, mis on kõige enam teistest osapooltest sõltumatu, kuid ka kogu vastutus on sel juhul maja-või korteriomaniku enda peal. Siin võib tinglikult teiseks osapooleks lugeda kohalikku omavalitsust, kes on väljastanud ehitisele kasutusloa ehk kinnitanud hoone kasutuskõlblikkust kasutada sellist kütteviisi
Punkt 3.
Hoonete katustele kogunenud lume ja räästastesse jääpurikate tekkel on kogu vastutus majaomanikul ja kõikjal, kuhu on inimesel võimalik omapäi hoone ligi pääseda, peab majaomaniku poolt olema tagatud ohutus.
Lumekoormus reeglina ohtlikuks suurte miinuskraadidega ei muutu, teeb seda aga kiirelt, kui tuleb sula, veel hullem, kui hakkab vihma tibutama. Nn rusikareeglina loetakse külma sadanud lume puhul 10cm lumekihi kaaluks ca 10-20kg/m², sulalume ja eriti vihmasaanud lume puhul aga kuni 60kg/m². Uute hoonete puhul, kus on olemas ka projektdokumentatsioon, on seda hõlpsam jälgida, sest projektis on reeglina ära toodud ka lubatavad maksimaalsed lumekoormused. Kergkonstruktsioonidel (suure sildega hallid, kaubandussaalid jne) on lubatud lumekoormus ca 100-150kg/m², raudbetoonpaneelidega kaetud väikesemate sillete puhul aga 400-600kg/m². Vanemate hoonete puhul, kus numbrilisi lubatud koormuste näitajaid on raske leida, tuleb rohkem tähelepanu pöörata visuaalsele jälgimisele. Siin on rusikareegel selline, et mida lamedam katus, seda väiksem koormustaluvus ja kuldne põhimõte “parem karta kui kahetseda”, ei tohiks ka ühelgi hooneomanikul kunagi ununeda. Sulaga, kui on vaja juba kindlasti hakata katust lumest vabastama, on seda teha tunduvalt ohtlikum kui külmaga ja vastava töö tegijad spetsialistid on reeglina seniks juba väga hõivatud – tekivad järjekorrad. Seetõttu on mõistlik seda tööd teha juba nüüd, ka külmaga, järk-järgult.
Räästastesse kogunevad purikad on aga reeglina hoone pööningu kehva soojaisolatsiooni tulemus. Mida kehvem isolatsioon, seda suuremate miinuskraadidega juba purikad tekkima hakkavad. Päris pääsu neist aga köetava hoone puhul pole kunagi ja -1kuni -2 kraadi püsimisel neid ikkagi kuigipalju tekib. Siis tuleb need aeg-ajalt sealt ettevaatlikult (et aknasse ei lenda) kõrvaldada, tagades samaaegselt lähedusse sattuvate inimeste ohutuse või keelama töö tegemise ajaks nende liginemise, piirates ala ohulindiga (puna-valge riba). Üks väga oluline tähelepanek plekikatuste puhul. Nendel toimib samasugune loodusjõud kui liustikel, neil lasuv lumi jäätub pleki pinnal ja tekkinud jää nn venib allapoole, kus ta aeg-ajalt räästast väljaulatunult murdub, mis on väga ohtlik kamakate suure kaalu ja kõrgelt kukkudes ka suure purustusjõu tõttu. Lamedate plekikatuste puhul on väikeste miinuskraadidega veel ka see oht, et hoone osas lumi tasapisi pleki pinnal sulab ja valgub allapoole, kuid külma räästa osani jõudes uuesti külmub, moodustades selliselt jäävanni, millesse kogunenud vesi hakkab valtside ja ülekatete vahelt hoonesse tungima.
Et hoone soojapidavus oleks piisav ja kandekonstruktsioonid kannataksid meie kliimavööndi normaalseid talvekoormusi, samuti oleks kütteseadmed ja elektrijuhtmed õiged küttekoormusi taluma, koostatakse enne hoone ehitamist spetsialisti poolt projekt ja taotletakse vallavalitsuselt vastav luba. Ehitusloa nn. leebem vorm on kirjalik nõusolek. Selle puhul tuleb vallavalitsusele esitada ainult asendiplaan, nõusoleku taotlus ja ehitise oluliste tehniliste andmete kirjeldus ning tasuda Tori Vallavalitsuse arvele 500 kr riigilõivu. Kirjaliku nõusoleku tohib vallavalitsus väljastada hoonetele, millede ehitisealune pindala on kuni 60m² ja hoone kõrgus kuni 5m maapinnast.
Suuremate hoonete puhul on vaja taotleda vallavalitsuselt ehitise projekteerimistingimused ja koostada selle järgi ehitusprojekt. Valminud ehitusprojekti järgi tuleb vallavalitsuselt taotleda ehitusluba ja maksta menetlustoimingute eest riigilõiv vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Eelpool loetletud tegevused on ehitamise standardolukorrad. Peale selle on palju mittestandardseid olukordi nagu rekonstrueerimine, osaline lammutamine, renoveerimine, ehituskonstruktsioonide vahetamine või muutmine jne. Seda, missugusel juhul on tegemist ehitusloa nn. leebema variandiga, kirjaliku nõusolekuga või millal on vaja koostada ehitise püstitamiseks projekt, kas on tegemist standardse või ebastandardse olukorraga või pole üldsegi tegemist ehitamisega, saab otsustada alles arutelu käigus valla vastava spetsialistiga, kelleks on ehitusnõunik. Nõuniku vastuvõtuajad on igal esmaspäeval 8.30 – 16.00 ja teistel päevadel, kui aega kokku leppida telefonil 50 34 679 või e-mail ehitusnounik@torivald.ee.
Kontaktandmed leiate ka Tori valla kodulehelt http://torivald.ee/ametnikud.
