Luunja Keskkooli õpilased taas Strasbourgis
See on päev, mille raames saavad umbes viissada erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast mängida läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungisaalis ning tunda end n-ö eurosaadikutena. Olgugi et Euroscola päevale pääseb igast riigist vaid üks kool, ei olnud see meie õpilaste jaoks esimene kord sellest üritusest osa saada. Luunja kool osutus Eesti koolide seast väljavalituks juba kolmandat korda. Et reis ei kujuneks paaripäevaseks stressirohkeks kiirkäiguks, otsustati parlamendilinna sõita bussiga ja teel olles tutvuda ka teiste Euroopa kaunite paikadega. Nii lisati reisiplaani imepärase arhitektuuriga Tšehhi pealinn Praha, mäkketõus Saksamaa Alpides ja maailma suurima käokella külastamine Schwarzwaldis, Mozarti sünnilinn Salzburg ning võrratu tänavamuusikute pealinn Viin.
Oma reisi Luunjast Strasbourgi alustasime 14. märtsi varahommikul kell seitse. Ees ootas päevane sõit läbi Läti ja Leedu Poola ning sealgi veel mitusada kilomeetrit meie esimese hotellini Varssavi külje all. Reisiseltskonna võis jagada umbes pooleks - unimütsid ja entusiastid. Esimesed neist jätkasid poolelijäänud unenägude vaatamist, teised aga püüdsid oma aega millegi huvitavaga täita. Selleks tarbeks olid kaasa võetud sülearvutid ja hulk filme, millest ühte peagi ka vaatama hakati. Et reisi ka hiljem tore meenutada oleks, otsustasime igapäevaselt õpilaste ja õpetajate mõtted, kommentaarid, soovid jms filmilindile salvestada. Nii said soovijad juba esimesel hommikul midagi ajalukku jäädvustada. Jalgu sirutasime umbes iga kolme tunni järel, seda enamasti bensiinijaamades. Ka see oli omamoodi elamus, kuna iga uus peatus tähendas soojemat ja päikselisemat ilma, mida kõik pikisilmi oodanud olime. Tore oli jälgida ka lume taandumist. Kui Eestis olid veel suured hanged, siis Lätis jäi lund märksa vähemaks ja Leedu lõunaosas võis valge vaiba juba sootuks unustada. Hilisõhtul saabusime hotelli, kus saime end järgmiseks pikaks sõidupäevaks välja puhata.
Teine päev algas samuti varavalges. Pakkisime kohvrid bussi pagasiruumi ja ees ootas pikk sõit läbi Poola Tšehhi. Enam kui esimesel päeval tundsid õpilased huvi selle vastu, kui palju veel sõita on ja nii mõnigi kaebas, et kere jääb bussis istumisest aina kangemaks. Õnneks möödus reis üsna kiiresti ja õhtul saabusime Prahasse. Õues oli juba pime, ent linn tuledes ja selle võrra kaunim. Prahas tegime esmalt väikese jalutuskäigu mööda kitsaid suveniiripoodidega täidetud tänavaid, imetlesime populaarset Tšehhi klaasitoodangut ja marionette. Seejärel võisid ostuhuvilised külastada kaubanduskeskust ja enamik meist sai oma garderoobi või suveniiririiulile midagi uut juurde. Pärast ostutuuri imetlesime raekoda ja astronoomilist kella - ühte kõige vanematest ja viimistletumatest kelladest, mis kunagi on ehitatud. Ringkäigu lõpetasime kuulsal Karli sillal, kus saime püha kuju katsudes vabaks ka oma kõige suurematest pattudest. Õhtu Prahas lõppes aga väikese vestlusringiga. Ka see tõi kaasa vähemalt neli imestunud nägu. Nimelt küsimuse peale, miks üks või teine õpilane öösel hotellis ringi jalutas, vastas 11. klassi noormees Raimond, et läks teise tuppa tukki tooma. Võib ette kujutada õpetajate nägusid, kui õpilane väidab neile, et käis öösel teises toas relva järel. Ka Raimond märkas õpetajate kohkumust ja leidis, et peab oma lauset täpsustama. Nimelt oli tuki näol tegemist hoopis soolaste Tuci küpsistega.
Kolmanda päeva hommikul lubati meil natuke kauem magada, väljasõitu Prahast alustasime kell kaheksa. Ka päevavalges nägi linn suurepärane välja ning oli natuke kahju, et ei olnud rohkem aega sellega tutvuda. Ka see päev möödus peamiselt sõidu tähe all. Reis kulges läbi Tšehhi Saksamaale ja siis läbi Saksamaa edasi Prantsusmaale. Õhtul jõudsimegi Illi jõe äärsesse Strasbourgi, kus asuvad Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Vastupidiselt loodetud soojale ilmale ootas meid aga vihmane ja parajalt külm ilm. Selleks polnud kõik meie õpilased aga valmistunud ja seetõttu võis üsna pea näha Strasbourgi kesklinnas jalutamas äärmiselt koomilisi tegelasi, kellel olid jalas lillelised rannapüksid, seljas jope ja peas talvemüts. Strasbourgis tutvusime Euroopa Parlamendiga seotud hoonetega ning külastasime hingematvalt kaunist katedraali. Seejärel anti paar tundi vaba aega, mida mõni kasutas ostlemiseks, teised linnaga tutvumiseks või hoopis sooja kõhutäie hankimiseks (toitusime ju peamiselt kiirnuudlitest ja võileibadest). Kuna ees oli ootamas reisi kõige tähtsam päev - Euroscola päev Euroopa Parlamendis -, läksime juba varakult hotelli. Enamikule meist oli ka see omaette elamus, sest pole vist palju öelda, et tegemist oli lausa askeetliku ööbimispaigaga, mille toad meenutasid pigem vangikongi kui hotellituba. Et järgmiseks päevaks hästi valmis olla, tuletasid töögrupid enne magamaminekut veelkord meelde ideed, mida europarlamendis teistega jagada.
Ja oligi kätte jõudnud Euroscola päev. Euroopa Parlamendi Louise Weiss´i hoone juurde läksime juba varakult, et oleks aega teha grupipilt. Kahjuks oli ilm sombune ja tibutas vihma, ent see ei rikkunud meie tuju. Kui eelmistel päevadel väitsid õpilased, et ei pabista, siis nüüd oli nii mõneski näos näha ärevust. Kui grupipilt võimsa klaasmaja siseõues tehtud, läbisime turvakontrolli, mis ei erinenud oluliselt lennujaamarutiinist. Seejärel saadeti õpilased ühte ja õpetajad teist teed ning kostitati kõiki külalisi hommikusöögiga. Pärast traditsioonilisi croissante ja kohvi tutvustati päevakava ning õpilased jagati mitmekeelsetesse töögruppidesse. Kogu järgnev päev veedetigi rahvusvahelises seltskonnas. Päeva töine osa algas kell 10 Euroopa Parlamendi plenaarsaalis, kus noored istusid parlamendi liikmete kohtadele. Sellele järgnes tervitus ning Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi tutvustus. Nüüd anti sõna iga kooli esindajatele, kes tutvustasid lühidalt oma kooli. Meie koolist andsid ülevaate 11. klassi õpilased Eleri Lillemäe ja Nauro Kuusmaa. Kokku olid tulnud õpilased 23 riigist. Et noored „eurosaadikud" saaksid end tõeliste parlamendi liikmetena tunda, viidi läbi arvamusküsitlus. Õpilastele esitati viis küsimust, millele sai vastata kas jaatavalt või eitavalt või jääda erapooletuks. Küsimused puudutasid Euroopa Parlamendi tööd, Euroopa haridussüsteemi jm aktuaalseid teemasid. „Istung" plenaarsaalis kestis kaks tundi ja 45 minutit, ent see aeg möödas hämmastavalt kiiresti.
Pärast uhket lõunasööki jätkus päev mänguga „Eurogame". Seda said mängida nii õpilased kui ka õpetajad. Mängu põhimõte oli väga lihtne. Mängijad jagati neljaliikmelistesse rühmadesse. Soovitatavalt pidid liikmed olema pärit eri riikidest, kuna 23 küsimust, millele tuli vastata, olid kõik erinevates keeltes. Seega tuli ka mitme võõrkeele oskus kõigile vägagi kasuks. Küsimused puudutasid mitmesuguseid poliitilisi, ajaloolisi, keelelisi jms teemasid, kasuks tulid nii faktilised teadmised kui ka lihtsalt lai silmaring. Pärast mängu kohtusid töögrupid komiteede istungite ruumides, kus toimus noorte diskussioon ja arvamustevahetus Euroopa prioriteetide üle. Teemad („Euroopa väärtuste koht maailmas", „Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011", „Keskkond ja taastuvenergia", „Infovabadus ja kodanikukultuur", „Demokraatia ja kodanikuühiskond", „Euroopa tulevik") olid eelnevalt koolides ette valmistatud. Töögrupid määrasid enda hulgast spiikri ja protokollija ning algas tõsine töö. Samal ajal toimus ka kõikide riikide õpetajate kohtumine ja diskussioon Euroopa haridusprobleemidest.
Kui töögrupid olid oma tegemistega valmis saanud, koguneti taas plenaarsaali, kus sai alguse pleenum, mille käigus toimus töögruppide raportite tutvustamine, tehti kokkuvõtteid ja ettepanekuid, esitati küsimusi. Heameelt valmistas see, et ka Luunja kooli 12. klassi õpilane Maret Parkja sai võimaluse sõna võtta. Töisele pleenumile järgnes aga päeva kõige lõbusam ja mängulisem osa. Oli aeg välja kuulutada neli kõige paremat mängu „Eurogame" võistkonda, kellel tuli omavahel finaalis rinda pista. Meie suureks rõõmuks hüüti välja ka 11. klassi õpilase Birgit Pai nimi. Taas tuli rühmadel vastata küsimustele, mis hõlmasid erinevaid teemasid, alustades poliitikast ja lõpetades muusikaga. Kuna aeg oli juba üsna hiline ja pikk päev seljataga, mõjusid eriti ergutavalt muusikaküsimused, millega kaasnes Euroopas ja mujal maailmas tuntud hittide kuulamine. Selle peale läks plenaarsaal kihama: plaksutati ja võimaluste piires ka tantsiti. Kuigi Birgiti võistkond ei osutunud finaali võitjaks, oli see talle siiski suurepärane elamus. Päev Euroopa Parlamendis lõppes Euroopa Liidu hümniga.
Pärast rasket tööd viidi meid ostukeskusesse, kus saime vaba aega, et poode läbi kammida ja endale järgmisteks päevadeks toiduvarusid hankida. Nimelt oli meid ees ootamas sõit läbi Saksamaa Austriasse. Need riigid on aga tuntud selle poolest, et tööinimestest peetakse seal kõrgelt lugu, mis tähendab omakorda, et pühade ajal ja nädalavahetustel on suurem osa kauplusi ja muid asutusi suletud. Õhtu veetsime taas eelmainitud „hubases" hotellis.
(jätkub juuni lehes)
