Mai Talu: Olen tundnud oma tööst siirast rõõmu
Kas õpilased on aastatega muutunud või on samasugused kui Teie kooliajal?
Oma kooliajaga on tänast kooli raske võrrelda, sest kogu ühiskond on teistsugune. Pigem võrdleksin tänast kooli 15–20 aasta taguse ajaga. Oma ameti algusaastatel tegi mulle suurt südamevalu see, et lapsed olid klaveri sees olevad haamrid ära murdnud ja muutnud pilli kasutamiskõlbmatuks.
Palju muret oli sellega, et koridoridesse üles pandud õpilastööd soditi ära, koolimaja jõuluehted varastati või lõhuti ära jne. Pidime lihvima klassides laudu, sest need olid täis soditud. Kellelegi jäid ikka ette meie fuajeedes olevad suured toataimed. Selliseid probleeme ei ole meil õnneks enam ammu.
Kindlasti ei saa öelda, et varem olid lapsed õpihimulisemad, kohusetundlikumad, ausamad, paremad või ilusamad. Igal ajal on meie koolis olnud erinevate võimete, sihtide ja püüdlustega õpilasi. Kunagi pole siin olnud nii, et kõik tahaksid tingimata Tartu ülikooli edasi õppima minna. Ongi tahetud omandada mõni maalähedane elukutse ja siduda oma elu kodukandiga. Kahjuks pole kõrghariduse omandanud noored siia enamasti tagasi tulnud.
Mis annab Teile jõudu heas vormis püsimiseks?
N-ö hea vorm on lihtsalt looduse poolt kaasa antud. Olen tõesti hea tervise ja suure töövõimega inimene.
Õhtuti armastan lugeda. Loen huviga aia- ja kodukujunduse, psühholoogia- ja juhtimisalast kirjandust. Suvepuhkuse ajal olen enamasti saanud kooli oma igapäevastest mõtetest välja. Naudin füüsilist tööd aias ja toas, laon näiteks kivimüüre ja lihvin meeleldi palkseinu.
Missugused on olnud Teie unistused direktorina?
Unistasin sellest, et meie maalapsed ei peaks linnalastega võrreldes kehvemates tingimustes õppima. Tahtsin luua neid arendava koolikeskkonna, et nad siit ellu võimalikult palju kaasa saaksid. Tahtsin, et oleksime valmis ja suudaksime kõiges arvestada konkreetset last. Mulle on oluline armastus Eestimaa ja eesti keele vastu.
Olen aastate jooksul leidnud palju mõttekaaslasi kooli töötajate ja lastevanemate hulgas. Üheskoos oleme need põhimõtted sõnastanud kooli arengukavades ja tööplaanides ning jõudumööda üheskoos ka ellu viinud.
Neist mõtetest kantuna asutasime keskkooli juurde muusika- ja kunstikooli. Koolis on aastate jooksul tegutsenud palju huviringe, et noor inimene saaks end mitmekülgselt arendada.
Arenguvestlused laste ja vanemate vahel toimusid meil ammu enne riiklikult kehtestatud normi. Et noored saaksid praktilist rahvusvahelise suhtlemise kogemust, oleme aastaid edendanud rahvusvahelisi suhteid.
Olen tähtsaks pidanud, et kohustus õppida muutuks tahtmiseks õppida. Ka ise teen paremini neid asju, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan teha. Sageli kaob meeldivaid asju tehes ajataju. Oleme kooli ettevõtmistega püüdnud toetada just tahtmist õppida.
Mida tähendab Teie jaoks koolirõõm?
Koolirõõmu on igas päevas. Hommikul siira naeratusega öeldud «Tere!» teeb mu südame soojaks. Loomulikult tunnen rõõmu iga meie õpilase või töötaja õnnestumiste üle.
Meenub mõni konkreetne hetk, mil olen tundnud siirast rõõmu oma tööst. Näiteks kolm aastat tagasi, kui 3. korruse fuajees oli tiibklaver, armastasid mõned noored seal õhtuti musitseerida. Samal ajal rassisid teised noormehed äsjasisustatud jõusaalis. Õhtul oma kabinetis muusikahelisid kuulates ja tuledes jõusaali vaadates mõistsin, milles olen saanud osaline olla.
Mida soovite kooliperele edaspidiseks?
Ärge jääge kuldkalakest ootama. Vaid teie enda otsused, teod ja püüdlused viivad teid niisuguse eluni, mida te endale tulevikus soovite.
Meie tublid abituriendid! Jätkake sama sihikindlalt. Tänu teile on meie koolis sel kevadel medalisadu oodata ja usutavasti oleme riigieksamite pingereas üks suuremaid tõusjaid.
Suur tänu kõigile väikestele ja suurtele, kes te kokku olete tänane Tarvastu kool. Olge väärikad ja õnnelikud.
