Margus Jaanson: 2012 oli tegus, kuid emotsionaalselt raske

Kallid Juuru valla inimesed! Järjekordselt leiame me end uues aastas, puhtal lehel, kuhu esialgu ei oskagi kirju­tada. Vaatad ja kogud mõtteid ning kat­sud kogu eelneva kokku võtta ning see­läbi plaanid seada.

Kes meist ei oleks sellistel puhkudel mõelnud, et nüüd teen paljud asjad teist­moodi, jätan mõne pahega hüvasti ning olen täpsem ja parem nii iseendale kui oma lähedastele.

Täpselt sedamoodi mõtleme ka Juuru vallavalitsuses, kokkuvõte eelnevast on järgneva perioodi alguseks. Pean tunnis­tama, et aasta 2012 oli tegus, kuid miski­pärast just emotsionaalselt ja psühholoo­giliselt raske. Arvan, et see tulenes esmalt suurtest muudatustest meie allasutuste struktuurides ja pikast majanduskriisist, mil vallavanemana tuli teha otsuseid, mis sageli ei ole kõigile arusaadavad ja on va­hest isegi vastuvõetamatud. Samas elame väga huvitaval ja kiirel ajal, kus otsusta­matus võib juba mõne aasta pärast kätte maksta, rääkimata pikemaajalistest plaa­nidest ja otsustest, mille eest peaksid ta­suma juba järeltulevad põlved.

Pean siin silmas otsust alustada Maht­ra Talurahvamuuseumi varade ülevõtmist Juuru vallale ja sihtasutuse loomist või Maidla Lastekodu ümberkorraldamist ehk Juuru Lasteküla loomist. Need olid tege­vused, mis vajasid laiemat arutelu, kus oli nii vastaseid kui pooldajaid. Mõlemad asutused on meie kogukonna osana siin olnud ja kindlasti annavad Juurule edas­pidi võimekust juurde. Meenutame siin­kohal Juuru lasteaiahoone ühe löövi üm­berehitamist hooldekoduks, kui alguses tundus, et rahvas ei suuda sellega leppi­da, et vanad ja noored ühes hoones asuk­sid. Kuid tulemus on täna suurepärane. Eriti kaunis on seda meenutada jõuluajal, kui lasteaialapsed hooldekodus eakatele jõulukontserti annavad ja jõulupakke ja­gavad.

Selle kõige taustal, kuhu Juuru vald on liikunud, tuleb meil siin elus edasi minna ikka järgmiste ja järgmiste otsustega, mis ei pruugi meile esmapilgul meeldida, aga need on vaja langetada ja sealt oma posi­tiivne võti leida. Meie üha väheneva rah­vaarvuga Euroopa on hädas juba täna, kus vanad riigid ei suuda kodanikele (va­lijatele) antud lubadusi täita. Nende luba­duste ja otsustamatuse eest ei pääse kee­gi, need tuleb kinni maksta - küsimus on lihtsalt selles, kes maksab. Euroopa Liidu laienemine oli üks suur võimalus võita endale uued turud (liitujad) ja meie (liitu­jate) madala elatustaseme kaudu vanadel riikidel oma heaolu jätkata. Kuid tundub, et ahnus on veelgi kasvanud ja see üksi ei aidanud.

Me peame vaatama peeglisse ja tun­nistama, et heaolu jätkuvalt ei kasva ja kahjuks ei kasva rahvaarv ka Eestis, mis annaks meile lootuse, et meie võime lii­kuda vastupidi. Juuru valla elanikke on viimase kümne aastaga jäänud 88 võrra vähemaks. See on stabiilsuse näitaja, li­saks on meie lasteaiad lapsi täis, Järlepas 37 ja Juurus 40, Inglistel käib Juuru val­last 7 last ja mõned veel mujal. Seega het­kel on meie laste arv väga positiivsel poo­lel, mis loob usalduse oma allasutuste struktuuriga jätkamiseks.

Juba pikka aega on käinud jutud hal­dusterritoriaalsest reformist, samas on jõuliselt viidud ellu haridusreformi, mis varjatult omakorda mõjutab esmamaini­tut. Millega see lõpeb, ei ole ette teada.

Samas peame endale aru andma, et Juuru vallale optimaalse allasutuste struk­tuuri kujundame me ise. Just sellise, mis on meile vajalik ja konkreetses olukorras võimalik.

Juuru kooli gümnaasiumiastme (10.-

12. klass) sulgemisest on räägitud juba aastast 2005, kui mina Juuru tulin. Rää­kijaiks olid maakonna haridusjuhid, kelle negatiivse arvamuse kohaselt ei eralda­tud Juuru Gümnaasiumi hoonete rekonst­rueerimiseks rahalisi vahendeid. Väide oli lihtne - Juuru ja Järvakandi gümnaasiu­mid ei ole perspektiivsed. Selliselt on meid siis võetud tänaseni. Küll ei saa ma aru, mis puutus hoone rahastamisse güm­naasiumiastme perspektiiv, kui sama hoo­net kasutab ju kogu kool. Samal ajal ra­hastati Rapla gümnaasiume täies mahus,

 teadmisega, et need gümnaasiumid on jätkusuutlikud (aina kasvavad).

Pilt, mis avaneb täna, on mõnevõrra kurb ka Raplas, kus kahe kooli jaoks enam õpilasi ei jätku, järgmisel aastal on Raplal kahes gümnaasiumis kokku vaid kolm klassitäit õpilasi (uus põhikooli-ja gümnaasiumiseadus eeldaks 6 klassikomp­lekti), neist ühe moodustavad väljast­poolt Raplat sõitvad õpilased, kaasaarva­tud Juuru lapsed. Seega tulebki haridus­maastikul teha pikemaajalisi demograa­filisi kokkuvõtteid, et me ei investeeriks mõttetult ja seaksime eesmärgiks võima­likult hea õpikeskkonna ja piisava õpi­laste arvu kooliastmeti.

Möödunud sügisel ei avatud Juuru Gümnaasiumis 10. klassi. Selle otsuse te­gid lapsevanemad ja lapsed ise ning seda tuleb aktsepteerida. Aeg on teinud meie elus korrektiive. Õpilaste vajadused ja ootused on muutunud. Gümnaasiumilõpe­tajate läbilöögivõime sõltub küll eelkõige individuaalsetest võimetest ja ka sellises väikeses gümnaasiumis nagu Juuru on võimalik head haridust anda, kuid vaa­data tuleb suurt pilti.

Suure pildi ühe osa moodustavad güm­naasiumi riiklikule õppekavale vastavad õppesuunad. Väikese õpilaste arvuga Juu­ru gümnaasiumis ei ole meil võimalik järgneval õppeaastal nõutud valikuid pak­kuda. Teine oluline osa on gümnaasiumi­astmele vajalik huviharidus ja kolman­daks peame tõdema, et riik on reformi eesmärgiks seadnud gümnaasiumivõrgu optimeerimise.

Seega on meie ees valikud ja ainult va­likud. Otsustama peame me lähiajal ise.

Sinna, kust midagi ära võetakse, tuleb ka tagasi anda. Või peab seal juba midagi olema, mille najal edasi liikudes võime­kus säilitada.

Nagu mainitud, on meie lasteaedades kohad täis ja eelseisval sügisel tuleb kooli taas suurem klass. Väga hästi käivitunud eelkoolis käib 24 last, kes loodetavasti tu­levad kõik Juuru kooli. Nõnda jätkub see järgneval kuuel aastal - sündide statis­tika lubab arvestada 20-lapseliste klassi­dega.

Meie suureks rõõmuks suutsime aasta tagasi avada Juuru Gümnaasiumi juures muusikakooli, kus õpib täna 18 last. Meil on seal väga toredad ja andekad õpeta­jad, kelle käe all lapsed oma muusika­haridust omandavad. Kuna laste arv alg­kooli osas kasvab, siis oleme planeerimas ühe muusikaõpetajakoha lisamist. Eriti soovitakse õppida laulueriala.

Juuru kooli gümnaasiumiastme sulge­mine on kindlasti emotsionaalselt raske otsus, kuid see ei tohiks kuidagi rikkuda meie kooli head mainet ega sisu. Pigem muutub olukord selgemaks ja me saame pidada tugevat põhikooli, kus õpib sta­biilselt 150 last. Keskenduma peab õpi­keskkonna, nii vaimse, emotsionaalse kui füüsilise, parendamisele.

Tänan teid kõiki maagilisena meelde­jääva koostööaasta eest ning soovin õnne­likku ja teguderohket uut aastat.