Marina Meiner: Hea haridus on edu alus
Võrdlen paratamatult meie haridussüsteemi teiste riikidega, sest kui omad eksperdid ei leia sobivaid lahendusi, võib vahelduseks vastuseid otsida väljastpoolt.
Kas lapsed lähevad kooli liiga vara või liiga hilja? Kunas ja kuidas peaks hindama ning suunama lapse võimekust õppida? Õnneks on meil hästi toimiv koolieelne süsteem, kus lapsed, kelle vanematel pole töö kõrvalt aega tähti ja numbreid õpetada, need kiirelt selgeks saavad. Edasine sõltub juba koolist, õpetajast, klassi suurusest ja paljudest muudest teguritest.
Viimasel ajal olen kuulnud palju meie põhjanaabritest kui parima hariduse andjatest maailmas, nagu kinnitavad välismaised väljaanded. Nende haridussüsteem sarnaneb mitmeti meie omale. Kui just mitte arvestada esimestes klassides peaaegu olematut kodutööd, õpetajate suuremat tähelepanu individuaalselt igale lapsele ja õpetaja ameti kõrget staatust ühiskonnas.
Tööpuudus ja tööjõupuudus saavad osaliselt alguse haridussüsteemist. Saksamaal on tööpuudus noorte (15- 24a) seas väiksem kui 10%, mis on eurotsooni madalaim (The Economist). Olgugi, et mitmed sakslased väidavad, justkui koos Bologna süsteemi kasutuselevõtuga on hariduse tase pigem allamäge läinud. Huvitav on aga Saksamaa õpilastele põhi- ja keshariduse omandamise valikute rohkus. Saksamaa haridussüsteem on kohati nagu nende maksusüsteem, millest saavad tõenäoliselt täielikult aru vaid sakslased ise. Pärast algharidust saab valida kolme põhisuuna vahel - põhikool, reaalkool (5.-10. klass) või gümnaasium. Alternatiiviks on ka Gesamtschule (sisaldab kõike kolme eelnevat, lõppsuund oleneb tulemustest) ja arvukad erakoolid. Saksamaal antakse juba põhikoolis piisavad oskused, et siseneda tööturule. Võimalik on minna kolmeks aastaks firmasse tasustatud praktikandiks, omandades samal ajal vastavat eriala. Eestiski võiks lühiajaline praktika olla kohustuslik, et noored tunnetaksid enam, mis neid pärast kooli ees ootab.
Riik peab hariduse omandamist edukal viisil ja piisavalt toetama. Kui üliõpilane jõuab ja tahab kooli kõrvalt osakoormusega tööl käia, siis tuleb see vaid kasuks. Vahe on aga tahtmises ja vajaduses, kuna muul viisil sageli ei ole võimalik tasuda õppemaksu ja muid kaasnevaid kulutusi. Võtta saab ka õppelaenu, kuid kes tahab esimese asjana pärast kooli lõppu hakata muretsema pangalaenu tagasimaksmise pärast. Ehk võiks riik kustutada veerand õppelaenu summast, kui kõrgharidus on omandatud nominaalajaga ja veel veerandi, kui õpitut Eestis rakendatakse?
Hariduse vundament ehitatakse siiski juba enne kõrgharidust. Kuigi õpilaste arv koolides väheneb iga aastaga, ei ole õige sulgeda väikseid kodukoha koole ja õpilaste vähenedes vähendada õpetajate töötasu. Kõike ei saa mõõta ainult rahaga. Mõnekümne õpilasega keskkoolid ei pruugi tõesti olla jätkusuutlikud, kuid alghariduse peab laps saama võimalikult kodu lähedal ja riik peaks selle eest hoolt kandma. Vastasel juhul kasvatame veelgi Tallinna ja süvendame maapiirkondade mahajäämust.
