Märjamaa kandi fotograafid: esimene fotoateljee oli lausa ebaseaduslik

Järgnevalt püüan anda ülevaate Märjamaa kandiga seotud fotograafia koduloost.

1984. aastal valmis koduloolasel Meinhard Uustalul uurimustöö „Ülevaade käsitöödest ja käsitöömeistritest (Märjamaa kihelkonna Haimre piirkond; 17.-20.sajand)". Märjamaa Tunatoimkonna käsutuses on selle käsikirja üks eksemplar. Selle töö üks osa käsitleb ka fotograafiat, millele tuginedes vaatleme tuntumaid nimesid eraldis osades.

Meinhard Uustalu kirjutas: „Fotograafia on juba moodsam harrastus, mille levikut ei põhjustanud möödapääsematu igapäevane elu, nagu eespool käsitletud käsitöö aladel, vaid kultuuriliste huvide sissetung külasse. Esimest teadaolevat kokkupuudet fotograafiaga tuleb siinses piirkonnas otsida 1880-ndatest aastatest, kui J. Jobso-Livenstroem külastas kirjanduse andmetel Vigala mõisa, tegelikult aga ka Haimret - säilinud on tema fotod Haimre mõisa härrastemajast ja pargist. 1887. aastal on sama Livenstroem pildistanud Märjamaa köstrit Tubalit, Valgust pärinevat talupoega.

Tõendada, et samal korral 1887 oleks pildistatud ka Haimre mõisas, ei ole alust, sest Tubali foto on dateeritud veebruari kuuga; Haimre mõisas on fotod aga tehtud suvel."

Wikipeediast saame teada, et Jakob Livenström ( Livenstroem), kuni 1876. aastani Jakob Jobso sündis 1830. aastal Vana-Põltsamaa valla Kamari küla Liivoja talu peremehe pojana. Ta oli koolmeister, kirjamees ning üks esimesi eestlasest fotograafe. Perekonnanime Livenström võttis Jakob Jobso kultuuritegelasena kasutusele 1876. aastal oma sünnikoha järgi.

Jakob Jobso vanemad pidasid laste korralikku haridust oluliseks. Ta sai hea hariduse, valmistus mitmes koolis koolmeistri ametiks ning töötas nooruses erinevates Eesti paikades, lisaks ka mõnda aega tõlkekirjanikuna. 1867. aastaks oli Jakob Jobso loobunud koolmeistri ametist ning leidis tee fotograafia juurde. Kui tal luhtusid katsed omandada teadmisi päevapilditegemise kunstist iseseisvalt raamatute abiga, suundus ta 1870. aasta paiku oma kulu ja kirjadega Münchenisse fotograafia kursustele. 1870. aastaks oli Jakob Livenström tuntud eelkõige rändfotograafina, samal aastal avas ta oma esimese fotoateljee Lätimaal. Peagi aga tegevusloa puudumise tõttu ateljee suleti.

1884. aastal avas ta uue statsionaarse ateljee Viljandis ning kahe aasta pärast (1886) teise Märjamaal. Paraku 1887. aastal Märjamaal asuv ateljee suleti, kuna luba Liivimaal Viljandis töötamiseks ei andnud õigust teha seda ka Eestimaal. Livenström sai loa tegutsema hakata Paides ja nii oligi 1889. aastaks oli Livenströmil taas kaks fotoateljeed: üks Viljandis, teine Paides. J. Livenströem suri aastavahetusel 1901-1902 Paides.

Seega ei käinud esimene fotograaf siinkandis külas, vaid tal oli lausa (ebaseaduslik) fotoateljee Märjamaal. Haimre mõisapargi ja köster Tubali foto reprod on olemas ka M. Uustalu fotokogus.