Peoõhtul esitas teater Endla E. Vacheki kolmevaatuselise komöödia „Ahi".

1939. aastal korraldati Haapsalus tuletõrjealased võistlused, kus osalesid Haapsalu, Hiiumaa, Lihula ja Märjamaa divisjonid. Üldvõitjaks tuli Märjamaa divisjon.

1940. aasta alguse seisuga tegutses tänase Rapla maakonna territooriumil 16 vabatahtlikku tuletõrjeühingut: Hageri, Juuru, Järvakandi ja Järvakandi klaasivabriku, Käru, Kehtna, Kuimetsa, Kohila ja Kohila paberivabriku, LelleHiiekõnnu, Märjamaa, Rapla, Raikküla, Varbola, Velise ja Vigala.

Teine maailmasõda ja sellele eelnenud tormilised sündmused katkestasid tuletõrjeühingute aktiivse tegevuse. Paljud mehed küüditati või mobiliseeriti, lahkusid kodumaalt või said surma. On avaldatud arvamust, et tuletõrjeühingutesse kuulumine iseenesest ei olnud küüditamise põhjuseks. Kuid ühingu liikmed olid enamasti taluperemehed ja ettevõtjad, intelligentsi esindajad ja aadetega inimesed, mis sai tegelikult küüditamiste ajendiks. Vaenutegevuse käigus eri aegadel taganejate poolt rakendatud „lageda maa taktika" tõi kaasa suured hävingud ka tuletõrje materiaalse baasi osas.

Pärast sõda ja koonduslaagrit naasis ühingu liige Albert Mollart-Murre Märjamaale ja alustas esimehena koos pealik Paul Klaasiga tuletõrjeühingu taaselustamist. Kiirelt kasvas liikmeskond. Taastati üks vana veoauto ja kohandati tulekahjudel käimiseks kaks trofeeautot, millest ühele paigaldati ka mootorprits. 50ndatel sai Märjamaa tuletõrjepealikuks sai L. Rajaste.

Ühiskonnas ja ka tuletõrjes saabus suurte segaduste aeg - toimus majandite loomine, liitmine ja lahutamine, sama tehti valdade, oblastite, külanõukogude ja rajoonidega. VTÜ salkasid moodustati nii majandite kui ka ettevõtete juurde. Puudusid vahendid, varustus ja inimesed.

1957. aastal toimus Eesti NSVs tuletõrjeorganisatsiooni ümberkorraldamine EVVTÜ tsentraalse juhtimise alla -tegutsema jäi 57 tuletõrjeühingut.

Kui 60ndate aastate algul rajoonide liitmise käigus likvideeriti Märjamaa rajoon, toimus sama tuletõrjestruktuuris - Märjamaa VTÜst sai Rapla VTÜ komando. 1963. a sai Märjamaa komando pealikuks Erich Lõhmus. 1969- 1970 ehitati Märjamaal endise pritsikuuri hoone asemele tänane komandohoone.

70ndatel aastatel oli Rapla VTÜ koosseisus Agrupi komandosid 4 (Järvakandi, Kohila, Märjamaa ja Rapla), Bgrupi komandosid 10 ja eraldi vabatahtlikke tuletõrjesalkasid 69 (kolhoosides 11, sovhoosides 14, ettevõtetes 24 ja koolides 20).

Märjamaa komando ja selle ametimehed, piirkonna kandi tuletõrjesalgad olid korduvalt parimad Rapla VTÜ sisemises arvestuses (näiteks komandopealikuna E. Lõhmus, autojuhina A. Leht, majandite salkadest Valgu-Velise tuletõrjesalk A. Ottenderi juhtimisel ja Märjamaa sovhoosi tuletõrjesalk, ettevõtete salgana Märjamaa EPT tuletõrjesalk R. Petrovitši juhtimisel.

Pärast E. Lõhmuse lahkumist Märjamaalt, on siinset tuletõrjet juhtinud lühemat ja pikemat aega A. Leht, H. Mõis ja R. Roosileht.

Taasiseseisvumise järel likvideeriti Eestimaal formaalselt vabatahlike tuletõrjeühingute organisatsioon ja selle asemele moodustati riiklik tuletõrjestruktuur - Päästeamet. 2007. aastast kehtib tänane Päästeameti jaotus osakondadeks, tugining abikomandodeks. 1995. aasta maikuust juhib Märjamaa tuletõrjet tänane komandopealik Einar Klaos. Tal on õnnestunud kokku panna suurepärane meeskond, kes saab hakkab nii raskete päästeoperatsioonidega kui ka Estonia lavalaudadel tantsunumbrite esitamisega.