Maru Metall hakkab Kose koolipoistele õpetama keevitamist
“Rootsi armee sai väliköögid, prantslased hospidali, Eesti kaitseväele valmistasime sidekonteinerid, mehhiklastele vasesulatusahju karkassi,” loetleb AS Maru Metall tootmisjuht Jüri Niitmets huvitavamaid töid.
Need tööd on tegijaile rohkem peamurdmist ja pinget pakkunud. Seda nimistut võib jätkata päästeteenistusele valmistatud kahe juhtimiskonteineriga, mida operatiivtegevuse paigas saab vajadusel suurendada kolm korda, 36 ruutmeetrini. Nii on päästjatel eraldi ruumid varustusele, juhtimis- ja päästemeeskonnale.
Üsna Harjumaa piiril Ardu alevikus asuv AS Maru Metall valmistab aga tavatööna metallkonstruktsioone. Alustati ehituskonstruktsioonide valmistamisega Eestisse, aastatega on oskused ja toodangu sortiment oluliselt kasvanud. Nagu ka geograafia, kuhu toodang läheb. Maru Metalli tooted lähevad üle laia ilma.
“Valdavalt valmistame metalltooteid siiski Põhjamaade ettevõtete tellimusel. Loomulikult teeme ka kodumaistele tellijatele,” kõneleb Jüri Niitmets. Erandiks pole aga ka Araabiamaad. Suuremateks tellijateks on masinaehituse, energeetikatööstuse, metallurgiatööstuse ja ehitusega seotud firmad. Need, kellel on vaja täpselt ja tähtajaliselt tehtud korralikku metallitoodet. Palju tellitakse linttransportööre puistekaupade, näiteks väetise või killustiku laadimiseks sadamates laevadele.
Praegu on ettevõttel käsil kilehallide ehitus Muuga sadamasse, just valmisid koostöös E-Profiiliga aga 100-tonnise tõstevõimega kraanade nooled. Kõige metallimahukamaks objektiks on Maru Metallile läbi aastate olnud Eesti Energia Narva õlitehase rohkem kui 5000 tonni kaaluv hoone karkass. Mehhikosse läinud vasesulatusahju alus kaalus 300 tonni.
Loomulikult tekib küsimus –kust tulevad ärikeskustest suhteliselt eemal olevale ettevõttele sellised tellimused? “Nüüd on lihtsam,” kinnitab Jüri Niitmets. Saab mõni Euroopa mõistes suurfirma, olgu siis Outotec või Andritz suure tellimuse näiteks koostootmisjaamade ehituseks, siis alltöövõtt ehk metallkonstruktsioonid võidakse tellida Maru Metallilt, kust edastatakse oma pakkumine töö teostamiseks. Selleks on firmal Tallinnas kontor, kus töötab juhtkond ja turundusosakond.
Kust leiab suurtest asundustest eemal asuv ettevõte töölised, kes metallitööd tunnevad? Kõik valmivad metallkonstruktsioonid nõuavad oskuskeevitaja kätt, keevitamist on aga Eestimaal rohkem teiste rahvuste erialaks arvatud. Eesti laevaehitusettevõtetesse on selliste ametioskustega mehed toodud kohale Valgevenest või Ukrainast.
“Meil töötavad valdavalt kohalikud, oleme neid ise kohapeal koolitanud,” kõneleb Tallinna Tehnikaülikooli masinaehitusökonomistina lõpetanud Jüri Niitmets. Ardu metallitsehhis töötavast 80 inimestest on 40 Kose valla elanikud. Aga siia tullakse tööle ka Tallinnast, Paidest ja Türilt. Tahame aga rohkem kohalikele poistele seda eriala õpetada, ütleb Niimets. Selleks on Maru Metallis plaan valmis – metallitsehhis ootab uute vastu vahetamist paar keevitusagregaati. Vanad seadmed tahetakse kinkida Ardu põhikoolile ja Kose gümnaasiumile.
“Käsitööõpetajatega on meil juba kokkulepped olemas, koolid tunnevad tehnika vastu huvi. Poisid saavad metallitööst käsitöötundides algteadmised, suveks tulevad meie juurde praktikale,” lausub tootmisjuht. “Ütlen ikka poistele, et kui ehitajaks õpite, ei tea te ette, millises maailma punktis ehitus käib, on see Soomes või Somaalias. Kui aga metallitöötlejaks õpite, käib töötegemine valdavalt kodukohas,” ütleb Niitmets.
